Terrassi aluskarkassi paigaldusjuhend samm-sammult
Terrassi kandev osa ei ole nähtav, kuid just selle järgi otsustatakse, kas lauad püsivad sirged, vesi liigub õigesse suunda ja konstruktsioon kestab aastaid. See terrassi aluskarkassi paigaldusjuhend aitab planeerida ning ehitada aluse nii, et hilisemate vigade parandamine ei muutuks kulukaks. Enne esimese prussi lõikamist tuleb paika panna aluspõhi, kõrgus, kalle, karkassi samm ja kasutatava terrassilaua kinnitusviis.
Alusta aluspõhjast, mitte prussidest
Aluskarkassi lahendus sõltub sellest, millele terrass rajatakse. Tihedalt tihendatud killustikalus, betoonplaat, postvundament ja olemasolev stabiilne alus vajavad erinevat lähenemist. Üks reegel kehtib alati: karkass ei tohi toetuda otse pinnasele ega jääda kohta, kus vesi seisab.
Maapinnale rajatava terrassi puhul eemalda esmalt kasvupinnas ja orgaaniline kiht. Seejärel paigalda geotekstiil, mis vähendab umbrohu kasvu ning takistab pinnase ja killustiku segunemist. Kandev kiht tuleb teha tihendatud killustikust. Ainult lahtiselt laiali tõmmatud killustik ei ole piisav – talvine külmumine, sulamine ja koormus võivad aluse ebaühtlaseks vajutada.
Kui terrass toetub postvundamendile, tuleb postide sügavus valida vastavalt pinnasele, koormusele ja külmumisohule. Kergel maapinnal paiknev madal terrass ei vaja alati sama lahendust kui kõrgem, piirde ja trepiga konstruktsioon. Kõrge terrass või suure koormusega ala vajab kindlasti läbimõeldud vundamenti ning vajadusel konstruktori hinnangut.
Betoonplaadile rajatava terrassi eelis on stabiilne alus, kuid ka seal tuleb kontrollida vee äravoolu. Terrassijalad või reguleeritavad alused võimaldavad kõrgust täpselt seadistada ja jätavad vee liikumiseks vajaliku ruumi. Prussi asetamine otse betoonile kogub niiskust ning lühendab puidu kasutusiga.
Mõõdud, kõrgus ja vajalik kalle
Enne karkassi paigaldust märgi välja terrassi välisservad, ukseava kõrgus ning võimalikud sambad, trepid ja läbiviigud. Kontrolli kõrgust mitmest punktist, mitte ainult ühest nurgast. Eriti oluline on see maja seina ääres, kus terrassi lõppkõrgus peab jääma ukse läve, veeplekkide ja fassaadidetailidega sobivasse suhtesse.
Terrassipinnal peab olema kalle majast eemale, tavaliselt vähemalt 1-2 cm meetri kohta. Väike kalle ei ole silmaga häiriv, kuid suunab vihmavee konstruktsioonist eemale. Kui aluspõhi või betoonplaat on juba vastupidise kaldega, ei tasu probleemi ignoreerida. Siis tuleb kõrgusi korrigeerida terrassijalgade, kiilude või aluskonstruktsiooni lahendusega.
Karkassi pealmine tasapind peab olema ühtlane. Kasuta selleks laserloodi, pikka vesiloodi või nöörjoont. Reguleeritavad terrassijalad kiirendavad tööd eelkõige betoonil ja tihendatud killustikalusel, sest kõrguse muutmine ei nõua iga tugipunkti uuesti ehitamist. Madala konstruktsiooni puhul tuleb siiski kontrollida, et karkassi alla jääks piisav õhuvahe ja vesi pääseks vabalt ära voolama.
Arvesta terrassilaua paksusega
Karkassi samm ei ole universaalne mõõt. See sõltub terrassilaua materjalist, paksusest, paigaldussuunast ja tootja nõuetest. Puitlaudade puhul kasutatakse sageli 400-450 mm prussivahet keskelt keskelt, kuid õhem laud, diagonaalpaigaldus või suurema koormusega ala võib nõuda tihedamat sammastikku. Komposiitlaudade puhul tuleb lähtuda konkreetsest paigaldusjuhendist – liiga suur prussivahe võib põhjustada laua läbipaindumist ja garantii tingimuste rikkumist.
Kui lauad paigaldatakse diagonaalis, väheneb tegelik toetuskaugus. Seetõttu tuleb karkassiprussid paigutada tavalisest tihedamalt. Sama põhimõte kehtib treppide, ukseesiste ja muude kohtade puhul, kus käiakse sageli või kus paikneb raske terrassimööbel.
Terrassi aluskarkassi paigaldusjuhend: töö järjekord
Praktiline töö algab perimeetri ja kandetalade paika seadmisest. Kui terrass on suurem, ära looda üksnes ääreprussidele. Kasuta vahepealseid kandetalasi või tugiridu, et karkass ei hakkaks ajas läbi vajuma. Kandetalade ja tugipunktide vahe sõltub prussi ristlõikest ning koormusest. Mida pikem on prussi vabalt toetumata vahe, seda suurem peab olema prussi ristlõige või tihedam tugi.
Karkassiprussid paigalda kandetaladele risti ja kinnita mehaaniliselt. Prusside ühendamisel ära tee jätkukohta “õhku”. Iga jätk peab toetuma kandetalale või muule kindlale tugipunktile ning kõrvuti asuvate laudade kinnitamiseks tuleb sageli kasutada topeltprussi. Nii saab mõlema terrassilaua ots eraldi kinnitatud ja ühendus jääb sirge.
Jäta puidule vajalikud paisumis- ja kuivamisruumid. Puit liigub niiskuse muutudes, komposiitmaterjal võib soojaga pikeneda. Täpsed vahed määrab terrassilaua tootja, kuid karkassi kavandamisel tuleb nendega kohe arvestada. Maja seina, posti, äärelaua ja muude jäikade detailide vastu surutud konstruktsioonil puudub vajalik liikumisruum.
Karkassi sirgust tasub kontrollida iga paari prussi järel. Mõne millimeetri suurune kõrvalekalle alguses võib terrassi vastasservas muutuda selgelt nähtavaks. Vajadusel kasuta vahetükke, loodimist ja pingutatud nöörjoont. Karkassi parandamine on kiire, kui lauad pole veel peal; pärast laudise paigaldust tähendab sama viga sageli kinnituste eemaldamist ja materjalikadu.
Kaitse konstruktsiooni niiskuse eest
Terrassi eluiga määrab suurel määral see, kui kiiresti konstruktsioon pärast vihma kuivab. Õhu liikumine karkassi all, toimiv drenaaž ja õiged materjalide kontaktid on sama tähtsad kui kvaliteetne terrassilaud. Suletud külgedega madala terrassi puhul tuleb jätta ventilatsiooniavad, et niiskus ei jääks konstruktsiooni sisse.
Karkassiprusside peal tasub kasutada prussiteipi. See kaitseb eriti prussi ülaserva – kohta, kuhu koguneb laudade vahelt tulev vesi ja kus kruviaugud avavad puidukiud. Teip ei asenda korralikku kallakut ega õhuvahet, kuid vähendab niiskuskoormust ning aitab karkassil kauem säilida.
Puidu lõikepinnad vajavad samuti tähelepanu. Immutatud puidu lõikeotsad tuleb töödelda sobiva otsapinnakaitsega, sest tehases tehtud immutus ei ulatu lõikamisel tekkinud uuele pinnale. Karkassis kasuta välistingimustesse mõeldud, piisava tugevusega puitu. Sisetingimuste höövelmaterjal või teadmata päritoluga pruss võib väljas kiiresti kõverduda ja praguneda.
Kinnitused ja detailid, mille pealt ei tasu kokku hoida
Karkassi kinnitused peavad taluma niiskust, temperatuurimuutusi ja konstruktsiooni liikumist. Kasuta välitingimustesse sobivaid konstruktsioonikruvisid, roostevabast terasest või nõuetekohase korrosioonikaitsega kinnitusvahendeid. Vale kruvi võib paari hooajaga roostetada, nõrgeneda või jätta laudade pinnale roosteplekid.
Terrassilaudade paigaldusviis mõjutab karkassi juba projekti alguses. Nähtava kruvikinnituse korral peab iga laud saama piisavalt tuge, varjatud klambrisüsteemi puhul tuleb jälgida süsteemi nõutud prussisammu ja laua otsade toetust. Kui kasutad komposiitlauda, ära asenda tootja ette nähtud klambreid juhuslike kruvidega – materjalide soojuspaisumine ning kinnituse tööpõhimõte on erinev.
Planeeri ette ka valgustite kaablid, veeäravool, trepi kinnitus, piirdepostid ja varikatuse võimalikud tugipunktid. Hiljem läbi valmis terrassi lõikamine on võimalik, kuid harva kõige puhtam või soodsam lahendus. Piirdepostid vajavad üldjuhul eraldi tugevdatud kinnitust karkassi ja kandekonstruktsiooni külge, mitte ainult terrassilaua või ääreprussi külge.
Levinud vead, mis vähendavad terrassi kasutusiga
Kõige sagedasem probleem on liiga hõre või ebaühtlane tugede paigutus. Selle tagajärjeks on vetruv laudis, vajunud nurgad ja viltu liikuvad vuugid. Teine levinud viga on vee liikumise unustamine: terrass on küll loodis, kuid vesi jääb laua alla, vastu maja seina või betoonplaadi lohkudesse seisma.
Probleeme põhjustavad ka karkassi otse maapinnale asetamine, ventilatsioonita külgviimistlus ning prussiteibi ja lõikepinnakaitse vahele jätmine. Need ei pruugi esimesel suvel nähtavad olla, kuid niiskuskahjustus tekib konstruktsioonis enne, kui see pinnal selgelt välja paistab.
Kui aluspõhi on ebastabiilne, terrass kõrgem kui tavapärane maapinnal paiknev platvorm või projekt sisaldab keerukaid treppe ja piirdeid, tasub küsida ehituslahenduse kohta nõu. TerrassiMaailmast saab samast kohast valida karkassipuidu, terrassijalad, kinnitused, prussiteibi ja vajalikud töövahendid, et olulised detailid ei jääks projekti käigus juhuse hooleks.
Korrektselt looditud, piisavalt toetatud ja niiskuse eest kaitstud karkass ei paista valmisterrassil välja, kuid selle kvaliteeti tunnete iga kord, kui terrassil astute. Tehke alusosa rahulikult ja täpselt – see on kõige kindlam viis, et pealispind püsib sirge ning investeering kestab.
