Terrassilauad jäävad silma, kuid terrassi tegeliku kasutusea määrab alusraam. Kui karkass vajub, hoiab niiskust või on ebaühtlaselt looditud, ei paranda tulemust ka kõige kvaliteetsem laud. See terrassi alusraami ehituse juhend aitab teha õiged otsused enne esimese prussi paigaldamist – alates pinnase ja vundamendi hindamisest kuni roovituse, kinnituste ja lõppkontrollini.
Alusta kõrguste, mõõtude ja vee liikumisest
Alusraami ehitus ei alga prusside ostmisest, vaid kõrguste määramisest. Mõõda ära terrassi planeeritud põrandakõrgus ning arvesta sellest maha terrassilaua paksus, kandetalade ja roovide kõrgus ning vajadusel reguleeritavate terrassijalgade kõrgus. Nii saad teada, kui palju ruumi on alusraami konstruktsioonile tegelikult kasutada.
Terrass peab juhtima vee majast eemale. Tavapraktikas tehakse terrassi pinnale umbes 1-2% kalle ehk 1-2 cm meetri kohta. Laudadesse jäävad vuugivahed aitavad veel läbi pääseda, kuid alusraami all peab veel olema võimalus pinnasesse imbuda või ära voolata. Kui ehitad terrassi vastu maja seina, ära sulge sokli tuulutusavasid ega suuna sademevett konstruktsiooni alla.
Juba selles etapis otsusta ka laudade suund. Alusroovid paigaldatakse terrassilaudadega risti. Kui lauad jooksevad näiteks majast eemale, jookseb roovitus paralleelselt majaseinaga. Lihtne põhimõte mõjutab kogu karkassi paigutust, kandetalade suunda ja vundamendipunktide asukohti.
Vali aluslahendus pinnase ja terrassi kõrguse järgi
Üht universaalset vundamendilahendust ei ole. Madal maapinnalähedane terrass, kõrgem terrass või savisel pinnasel paiknev konstruktsioon vajavad eri lähenemist. Valik sõltub pinnase kandevõimest, külmakergetest, terrassi kõrgusest ning sellest, kui suurt koormust terrass kandma peab.
Terrassijalad ja tihendatud killustikalus
Reguleeritavad terrassijalad sobivad hästi siis, kui terrass rajatakse stabiilsele ja korralikult ettevalmistatud pinnasele. Aluspinnas kooritakse, tasandatakse ja tihendatakse ning sellele rajatakse killustikukiht. Terrassijalad võimaldavad kõrgust täpselt reguleerida ja teevad loodimise oluliselt lihtsamaks.
See lahendus on praktiline madalate terrasside, rõdude ja olemasoleva betoonaluse puhul. Samas ei asenda terrassijalg nõrga või pehme pinnase tugevdamist. Kui jalg toetub vajumisohtlikule pinnasele, liigub ajaga kaasa ka kogu alusraam.
Postvundament külmakerkelisel pinnasel
Kui terrass on maapinnast kõrgem, pinnas on ebastabiilne või soovid eriti kindlat lahendust, on postvundament sageli õige valik. Posti jaoks puuritakse või kaevatakse auk külmumispiirist sügavamale, kasutatakse vajadusel papist toru ning valatakse betoonist kandepost. Postide peale kinnitatakse kandetalad sobivate metallkinnituste või ankrute abil.
Postide täpne sügavus, läbimõõt ja vahekaugus sõltuvad pinnasest ning konstruktsiooni koormusest. Suure terrassi, varikatuse, klaasseina või kümblustünni läheduses ei tasu konstruktsiooni teha oletuse järgi. Sellisel juhul tuleb kandetalade mõõdud ja vundamendi punktid koormuse põhjal läbi arvutada.
Olemasolev betoonplaat
Heas seisukorras betoonplaat on tugev alus, kuid ka selle puhul ei tohi puitu otse betoonile asetada. Kasuta reguleeritavaid jalgu, kummiklotse või muid eraldavaid aluseid, mis jätavad vee liikumiseks ja õhuvahetuseks ruumi. Kontrolli plaadi kallet ning veendu, et sademevesi ei koguneks terrassi alla.
Materjalid, mis määravad alusraami kestvuse
Alusraami puit töötab niiskemas ja halvema ventilatsiooniga keskkonnas kui terrassi pealispind. Seetõttu vali konstruktsiooniks kasutusklassi ja otstarbe järgi sobiv immutatud konstruktsioonipuit või muu tootja poolt alusraamiks ette nähtud materjal. Sirge pruss säästab paigaldusajal aega, kuid õige tugevusklass ja niiskuskindlus säästavad hiljem konstruktsiooni.
Kandetalad võtavad vastu suurema koormuse ning toetuvad vundamendipunktidele. Roovid ehk laagid toetavad terrassilaudu ning paiknevad kandetalade peal või vahel vastavalt valitud konstruktsioonile. Roovide ristlõike ja kandetalade vahekauguse määramisel tuleb arvestada silde pikkuse, terrassi koormuse ning puidu tugevusega. Liiga hõre kandetalade samm teeb ka tugeva roovi vetruvaks.
Roovide samm sõltub eelkõige terrassilauast. Puitlaudade puhul kasutatakse sageli 400-600 mm telgede vahet, kuid õhem laud, diagonaalpaigaldus või suurem kasutuskoormus nõuab tihedamat roovitust. Komposiitlaudade puhul tuleb järgida tootja paigaldusjuhendit – tavaliselt on lubatud roovisamm puidust lauaga võrreldes väiksem. Diagonaalselt paigaldatud laud vajab samuti tihedamat tuge, sest tegelik toetuskaugus suureneb.
Alusraami peale paigaldatav prussiteip on väike lisakulu, mille mõju on suur. Teip kaitseb roovi ülapinda vee eest, mis pääseb terrassilaua vuukidest läbi ja jääb prussi ning laua kokkupuutekohta. See on üks niiskuskriitilisemaid kohti kogu konstruktsioonis. Kasuta ka välitingimustesse sobivaid kruvisid, nurgikuid, talakandureid ja muid kinnitusvahendeid – siseoludesse mõeldud kinnitus ei ole terrassi alusraamis kokkuhoiu koht.
Terrassi alusraami ehituse juhend tööjärjekorras
Märgi välja terrassi piirjooned
Löö terrassi nurgad välja vaiade ja nööriga. Mõõda diagonaalid üle – ristküliku puhul peavad need olema võrdsed. Märgi nöörile või laseriga valmis terrassi kõrgus ning sellest lähtuv alusraami kõrgus. Kui seda sammu teha silma järgi, kandub väike mõõtmisviga edasi igasse järgmisse tööetappi.
Valmista pinnas ette
Eemalda kasvupinnas ja orgaaniline materjal, sest see vajub ajas kokku. Tasanda aluspind, paigalda vajadusel geotekstiil ning lisa ja tihenda killustik kihiti. Geotekstiil aitab eraldada pinnase killustikust ja vähendab umbrohu läbikasvamist, kuid see ei lahenda vee ärajuhtimist ega asenda korralikku tihendamist.
Jäta terrassi alla piisavalt vaba ruumi. Väga madala alusraami puhul on niiskuskoormus suurem, sest õhk liigub halvasti ja puit kuivab aeglaselt. Kui kõrgust on vähe, muutuvad eriti oluliseks killustikalus, vee äravool, puidu eraldamine pinnasest ning prussiteibi kasutamine.
Paigalda vundamendipunktid loodis
Aseta terrassijalad või raja postvundamendid vastavalt kandetalade paigutusele. Kontrolli iga rea kõrgust laserloodi, vesiloodi või pingutatud nööri abil. Ära proovi konstruktsiooni hiljem roovide alla pandud juhuslike puidutükkidega loodida. Puitkiilud hoiavad niiskust, võivad paigast liikuda ja muudavad koormuse ebaühtlaseks.
Kandetalade toetuskohad peavad paiknema nii, et koormus kanduks otse vundamendile. Kandetala ei tohi jääda pika vahega õhku lihtsalt seetõttu, et mõni terrassijalg jäi ostmata. Vajadusel lisa tugipunkt enne, mitte pärast laudade paigaldamist.
Kinnita kandetalad ja paigalda roovitus
Paigalda kandetalad kindlalt vundamendipunktidele ning kontrolli veel kord nii kõrgust kui ka kallet. Seejärel kinnita roovid kandetaladele valitud sammuga. Kasuta konstruktsioonikruve või sobivaid metallkinnitusi, mitte üksnes mõnda naela. Kinnituse ülesanne on hoida raam jäigana ka siis, kui puit niiskuse ja temperatuurimuutuste mõjul töötab.
Roovide vahele lisa toestusi seal, kus lõpevad terrassilauad, algavad raamivad lauad või asuvad suurema koormusega alad. Näiteks trepi, piirdeposti, köögimööbli või ukseesise puhul vajab raam sageli lisatuge. Kui terrass on lai, aitavad vahetoed ja ristseosed vältida roovide külgsuunalist liikumist.
Kui alusraam on valmis, kata roovide ülapinnad prussiteibiga. Teip paigaldatakse puhtale ja kuivale puidule ning see peab katma eriti hoolikalt kõik kohad, kuhu laudade vuukidest vesi langeb. Alles pärast seda on mõistlik alustada terrassilaudade paigaldust.
Kontrolli alusraami enne laudade kinnitamist
Enne pealispinna paigaldamist tasub võtta aega kontrolliks. Mõõda diagonaalid uuesti üle, vaata piki roove võimalikke läbivajumisi ning kontrolli loodiga, kas planeeritud kalle on säilinud. Jaluta võimalusel karkassil ettevaatlikult ja jälgi, kas mõni ühendus liigub või konstruktsioon vetruvalt käitub.
Kontrolli ka ventilatsiooni ja vee teekonda. Terrassi alla ei tohi jääda suletud lohku, kuhu vihmavesi koguneb. Kui konstruktsioon piirneb maja, trepi või muu hooneosaga, jäta puidule liikumisruumi ning väldi kohti, kus vesi võib jääda kahe materjali vahele seisma.
Kõige sagedasemad probleemid tulevad neljast otsusest: liiga hõre roovitus, puudulik pinnase tihendamine, puitkarkassi otsene kokkupuude niiske pinnasega ja valed kinnitusvahendid. Need vead ei pruugi esimesel suvel nähtavad olla, kuid paari külmumis-sulamistsükli järel väljenduvad need vajumises, krigisemises ja kõverdunud terrassilaudades.
Kauakestev terrass ei sünni kiirustades kokku pandud prussidest, vaid õigesti valitud aluslahendusest ja kontrollitud tööjärjekorrast. Kui konstruktsiooni mõõdud, pinnase omadused või koormused tekitavad kahtlusi, tasub enne materjalide tellimist lahendus spetsialistiga üle vaadata. TerrassiMaailmast saab selleks vajalikud alusmaterjalid, kinnitusvahendid, tööriistad ja terviklahenduse ühest kohast.
