Terrassile paigaldatud varikatus peab taluma rohkemat kui lihtsalt suvepäikest. Tuuleiilud, vihmavesi, fassaadi materjal, kinnituskoht ja talvine lumekoormus määravad, kas lahendus püsib aastaid või hakkab juba esimese hooajaga liikuma. Küsimus, kuidas kinnitada varikatus terrassile, ei alga seega kruvide valikust, vaid sellest, millesse ja millise koormuse jaoks varikatus kinnitatakse.
Varikatus ei tohi toetuda ainult terrassilaudadele, käsipuule ega fassaadikatteplaadile. Kinnitus peab jõudma kandva konstruktsioonini – maja kandeseina, puitkarkassi postide või eraldi rajatud postvundamendini. Just siin tehakse kõige kulukamad vead: hea varikatus ja kvaliteetsed kinnitid ei aita, kui aluspind ise ei ole kandev.
Kuidas kinnitada varikatus terrassile vastavalt konstruktsioonile
Esmalt tuleb selgeks teha, millist tüüpi varikatust paigaldatakse. Seinale kinnitatav markiis, fikseeritud polükarbonaatkatusega varikatus ja eraldiseisev pergola nõuavad erinevat ankurdust. Samuti tuleb eristada varikatust, mis pakub ainult päikesevarju, ning konstruktsiooni, mis peab kandma vihma- või lumekoormust.
Seinale kinnitatav varikatus on õige lahendus siis, kui maja sein on kandev ja võimaldab koormuse kindlalt konstruktsiooni edasi anda. Eraldiseisev lahendus sobib juhul, kui fassaadis on palju soojustust, klaaspindu või nõrk vooder või kui soovitakse katta terrass majast eraldi. Pergola või katusekonstruktsiooni puhul tuleb postid rajada korralikule vundamendile, mitte kinnitada neid terrassilaua või üksnes terrassi karkassi külge.
Enne puurimist kontrollige alati tootja paigaldusjuhendit. Seal on määratud kinnituspunktide arv, kinnitusvahendite läbimõõt, lubatud koormus ja vajadusel keemilise ankru tüüp. Varikatuse mõõdu suurenedes ei kasva ainult katuse pindala – hüppeliselt kasvab ka tuule surve kinnituskohtadele.
Kontrolli enne paigaldust seina, terrassi ja koormusi
Maja kandesein võib olla betoonist, täistellisest, õõnesplokist, puitkarkassist või poorbetoonist. Iga materjal vajab oma kinnituslahendust. Betooni ja täistellise puhul kasutatakse sageli tootja nõuetele vastavaid ankurpolte või keemilisi ankruid. Puitkarkassmajas peab varikatuse kinnitus jõudma kandvasse posti või tugevdatud horisontaalprussi, mitte pelgalt voodrilaua taha.
Poorbetooni, õõnesploki ja vana müüritise korral tuleb olla eriti ettevaatlik. Tavaline tüübel võib küll paigal püsida, kuid ei pruugi taluda korduvat tuulekoormust. Sellise seina puhul valitakse materjalile sobiv spetsiaalne ankur, keemiline kinnitus koos sobiva sõelhülsiga või projekteeritud läbiv kinnitus. Kui seina seisukord on ebaselge, tasub teha proovipuurimine või kaasata paigaldaja, kes hindab konstruktsiooni kohapeal.
Soojustatud fassaad vajab omaette lahendust. Varikatust ei tohi pingutada läbi soojustusplaadi nii, et fassaadikate või isolatsioon jääb kandma. Kinnitus peab ulatuma kandvasse seina ning vahele tuleb kasutada koormust edastavaid distantse või spetsiaalseid fassaadikinnitusi. Nii välditakse fassaadi muljumist, niiskuskahjustusi ja külmasildade teket.
Arvestage ka ilmastikuga. Kerge rullmarkiis tuleb tugeva tuule, vihma ja lume korral tavaliselt kokku tõmmata, sest selle liigendmehhanism ei ole mõeldud püsivaks lumekoormuseks. Fikseeritud katusega varikatus peab aga olema konstrueeritud vee äravoolu, tuulekoormuse ja kohalike lumeolude järgi. Kui katuse kalle on liiga väike, koguneb vesi või lumi konstruktsioonile just seal, kus seda kõige vähem soovite.
Seinakinnitusega varikatuse paigaldamise tööjärjekord
Korrektselt tehtud mõõdistus säästab hilisemat ümbertegemist. Märkige varikatuse kõrgus nii, et avatavad uksed ja aknad jääksid vabalt liikuma, katusekalle oleks piisav ning vihmavesi ei jookseks otse terrassi ukse ette. Kontrollige loodiga kinnitussiini või konsoolide asukohta vähemalt kahest punktist.
Seejärel märkige tootja etteantud kinnitusavad. Ärge lisage ega jätke kinnituspunkte ära oma äranägemise järgi. Mitme konsooliga süsteemis peavad kõik kinnitused töötama ühtlaselt – kui üks kinnitus jääb nõrgemasse aluspinda, võib kogu koormus kanduda teistele poltidele.
Puurimisel kasutage seina materjalile sobivat puuri ja õiget ava läbimõõtu. Keemilise ankru puhul on puuraugu puhastamine kohustuslik: eemaldage puurimistolm harja ja pumbaga, sest tolm vähendab oluliselt ankru naket. Paigaldage keermelatt või ankur tootja määratud sügavusele ja laske keemilisel massil täielikult kivistuda enne, kui varikatuse koormuse peale annate.
Kinnitussiin või konsoolid tuleb pingutada ühtlaselt. Liiga tugev pingutamine võib kahjustada nõrka müüritist või fassaadikihti, liiga nõrk pingutus lubab konstruktsioonil tuules liikuda. Pärast esmast paigaldust kontrollige kõiki kinnituspunkte uuesti, kui varikatus on avatud asendis. Liikumine, praksumine või nähtav vahe seina ja kinnituse vahel tähendab, et tööd ei tohi edasi kasutada enne põhjuse kõrvaldamist.
Kui varikatus toetub postidele
Suurema katuse, pergola või klaasitud katte puhul ei ole ainult seinakinnitus sageli piisav. Esiserva toetavad postid peavad kandma katuse raskust ning võtma vastu tuule põhjustatud külgsuunalise koormuse. Posti võib küll visuaalselt tuua terrassi laua vahelt läbi, kuid selle tegelik kinnitus peab olema allpool eraldi vundamendis või projekteeritud kandetalal.
Puitpost vajab maapinnast eraldamist metallist postijalaga. Otse betooni või pinnasesse paigaldatud puit püsib algul tugevana, kuid niiskus kahjustab seda kõige kiiremini just posti alumises osas. Reguleeritav postijalg võimaldab konstruktsiooni hiljem loodida ning jätab puidu ja betooni vahele vajaliku õhuvahe.
Postvundamendi sügavus ja mõõt sõltuvad pinnasest, konstruktsiooni kaalust, katuse pindalast ja tuuleoludest. Kerge päikesevarju ning raske püsikatuse vundament ei ole võrreldavad. Eesti külmakergete tingimustes tuleb arvestada külmumispiiri ja kasutada piisava läbimõõduga vundamenti. Papist valuvormid, armeerimine, betoon ja postijalad moodustavad koos süsteemi – ühe osa pealt kokkuhoid võib rikkuda kogu konstruktsiooni stabiilsuse.
Terrassi karkassi läbiviigu juures jätke laudade ja posti vahele väike paisumisruum. Puit ja komposiit liiguvad niiskuse ning temperatuuriga, mistõttu täiesti vastu posti surutud laud võib hiljem paisudes kaarduda. Läbiviik tuleb viimistleda puhtalt, kuid see ei tohi takistada terrassi loomulikku liikumist ega vee äravoolu.
Vesi, kalle ja fassaadi kaitse
Varikatuse tugevus ei sõltu ainult poltidest. Vesi, mis pääseb seina ja kinnitussiini taha, võib aja jooksul kahjustada nii fassaadi kui ka puitkarkassi. Seinale kinnitatava katuse ülaservas tuleb kasutada süsteemset tihendus- või plekilahendust, mis juhib vee konstruktsioonist eemale. Silikoon üksi ei ole pikaajaline asendus korralikule veeplekile, sest UV-kiirgus ja temperatuurikõikumised väsitavad tihendusmassi.
Katuse kalle peab suunama vee kontrollitult eemale. Kui varikatusel on renn, planeerige ka vee äravoolu koht enne paigaldust. Vastasel juhul võib kogu katuselt tulev vesi jõuda terrassi serva, vundamendi kõrvale või naabri krundile. Ka terrassi enda karkass peab olema niiskuse eest kaitstud – prussiteip ja õiged vahed laudade vahel pikendavad puitkonstruktsiooni eluiga.
Levinud vead, mis varikatuse kinnituse nõrgaks teevad
Kõige sagedamini kinnitatakse varikatus liiga õhukese voodrilaua, tuuletõkkeplaadi või terrassi käsipuu külge. Need kihid ei ole mõeldud kandma tuule tõmbejõudu. Sama probleem tekib siis, kui kasutatakse juhuslikke kruve, mille pikkus ei ulatu kandva konstruktsioonini või mille korrosioonikindlus ei sobi välistingimustesse.
Teine tüüpiline viga on varikatuse paigaldamine enne, kui terrassi lõplik kõrgus, ukse lävi ja vee äravool on läbi mõeldud. Hiljem võib selguda, et markiis jääb liiga madalale, post asub liikumisteel või vihmavesi koguneb trepi ette. Mõõtke kogu lahendus koos: maja sein, terrass, katusealune kõrgus, mööbel, uste avanemissuund ja äravool.
Kolmas risk on hoolduse unustamine. Kontrollige vähemalt kord aastas poltide pinget, tihendite seisukorda, vee äravoolu ja postijalgade ümbrust. Kui konstruktsioon on saanud tugeva tuulekoormuse või katusele on kogunenud lumi, tehke ülevaatus kohe pärast ilmaolude normaliseerumist.
Kauakestev terrassikate ja varikatus sünnivad samast põhimõttest: koormus peab jõudma kindlalt kandva konstruktsioonini ning niiskusele tuleb anda selge väljapääs. Kui aluspinna tugevuses või sobivas kinnitusviisis on kahtlus, on mõistlik lahendada see enne materjalide tellimist – õiged kinnitid, postijalad ja aluslahendus maksavad alati vähem kui hilisem fassaadi või terrassi remont.
