Viltu vajunud plaat, kogunev vihmavesi ja liikuvad vuugid ei teki tavaliselt plaadist endast. Põhjus on enamasti aluses või valesti määratud kõrgustes. Terrassiplaatide loodimine õigesti tähendab enamat kui loodiga sirge pinna tegemist: terrass peab olema ühtlases tasapinnas, kuid samal ajal juhtima vee hoonest eemale.
Just see eristus määrab töö tulemuse. Täiesti horisontaalne plaadipind võib esmapilgul tunduda korrektne, kuid Eesti vihma, lumesulamise ja külmumis-sulamistsüklite tingimustes jääb vesi sellisele pinnale seisma. Korrektselt rajatud terrass on kindel jalge all, kuivab kiiresti ning hoiab nii plaadid, vuugid kui ka aluskonstruktsiooni töökorras aastaid.
Alusta kõrguste ja kalde määramisest
Enne kaevamist tuleb paika panna terrassi lõppkõrgus. Kõrgust ei määrata ainult uksepakust lähtudes. Arvesse tuleb võtta fassaadi soklit, vee äravoolu suunda, olemasolevaid teeradu, murupinda ning plaadi, paigalduskihi ja kandva aluse kogupaksust. Plaadipind ei tohi tõusta vastu fassaadikatte alumist serva ega sulgeda hoone niiskustehniliselt vajalikke vahemikke.
Terrassil peab üldjuhul olema hoonest eemale suunatud kalle 1,5-2%. See tähendab 15-20 mm kõrguste vahet ühe meetri kohta. Nelja meetri sügavuse terrassi puhul on kõrguste erinevus seega 60-80 mm. See võib tunduda silmaga märgatav, kuid õigesti paigaldatud plaatidel ei häiri see mööbli kasutamist ega kõndimist. Kalle on vajalik selleks, et vesi ei jääks plaatidele, vuukidesse ega hoone seina äärde.
Kui terrass piirneb mitmest küljest hoone või kõrgema pinnaga, tuleb vee liikumine eraldi läbi mõelda. Sellisel juhul võib vaja minna rennlahendust, drenaaži või täpsemat kõrgusprojekti. Vee juhtimine ei ole koht, kus tasub loota sellele, et „küll imbub ära”.
Terrassiplaatide loodimine õigesti algab kandvast alusest
Püsiv tulemus sõltub sellest, mis jääb plaatide alla. Muld, huumus ja kobestatud täitepinnas ei ole kandvad kihid. Need vajuvad aja jooksul kokku, hoiavad niiskust ning liiguvad külmakergete mõjul. Ka kõige sirgemalt paigaldatud plaat vajub sellisel alusel peagi paigast.
Esmalt eemaldatakse orgaaniline pinnas ja kaevatakse välja terrassi konstruktsiooni jaoks vajalik sügavus. Sügavus sõltub pinnasest, plaadi paksusest, kavandatavast koormusest ja aluskihi lahendusest. Jalgteel ning tavakasutusega terrassil on nõuded väiksemad kui alal, kuhu pääseb sõiduk või kus paikneb raske väliköök, kümblustünn või muu püsikoormus.
Kaevise põhjale paigaldatakse vajadusel geotekstiil. Selle ülesanne on eraldada pinnas ja killustikukiht, et peenem materjal ei seguneks ajas kandvasse alusesse. Seejärel rajatakse killustikalus, näiteks sobiva fraktsiooniga purustatud kivimaterjalist. Materjal paigaldatakse kihtidena ja tihendatakse iga kiht eraldi. Ühe paksu kihi tihendamine pealtpoolt ei anna sama tulemust, sest alumine osa jääb nõrgaks.
Kandev kiht peab järgima juba kavandatud kallet. Seda viga tehakse sageli: killustik aetakse ligikaudu tasaseks ning kalle püütakse hiljem teha ainult liiva või sõelmete abil. Paigalduskiht ei ole mõeldud suurte kõrguste kompenseerimiseks. Kui selle paksus kõigub palju, muutub plaatide alus ebaühtlaseks ning vajumise risk suureneb.
Õiged tööriistad annavad mõõdetava tulemuse
Väikest terrassi saab kontrollida nöörloodi, pika vesiloodi ja sirklauaga. Suurema pinna puhul on laserlood praktiliselt vältimatu. See võimaldab määrata nulltaseme, kontrollida kalde suunda ning võrrelda kõrgusi kogu terrassi ulatuses ilma oletamata.
Töö alguses märgi hoonepoolne kõrgem serv. Sealt arvuta kalde järgi madalamad kontrollpunktid terrassi välisservas. Pinguta nöörid või kasuta laseri abil tähistatud kõrgusmärke. Kontrollpunktid peaksid asuma nii servades kui ka suurema terrassi keskosas, sest ainult perimeetri järgi töötades võib keskele tekkida lohk.
Vaja läheb ka korralikku pinnasetihendajat, loodimislatte, sirget alumiiniumlatti, kummivasarat, mõõdulinti ja vuuginööre või riste vastavalt plaaditüübile. Kui tihendajat kasutatakse ainult ühe projekti jaoks, on rendiseade sageli mõistlikum kui liiga kerge kodumasin. Ebapiisavalt tihendatud alus ei muutu paremaks pärast plaatide paigaldamist.
Paigalduskiht peab olema ühtlane, mitte juhuslikult silutud
Killustikalusele rajatakse tavaliselt õhuke tasanduskiht sobivast sõelmetest või paigaldusliivast. Materjali valik sõltub plaadist ja alussüsteemist. Betoonplaatide ning kiviplaatide puhul kasutatakse sageli mineraalset paigalduskihti, mis laseb veel läbi liikuda. Õue sobiva keraamilise plaadi puhul tuleb järgida konkreetse plaadi ja paigaldussüsteemi nõudeid.
Paigalduskiht tõmmatakse loodimislatiga valmis kõrgusesse. Selleks seatakse loodimislatid või juhikud vajalikule tasemele ning materjal tõmmatakse nende järgi sirgeks. Valmis tõmmatud pinda ei tallata. Kui sellele on vaja astuda, parandatakse pind enne plaadi paigaldamist uuesti.
Ära kasuta paigalduskihti aukude täitmiseks pärast seda, kui plaadid on juba suuremas osas maas. Üksiku plaadi kõrgust saab vajadusel korrigeerida, kuid pidev „natuke juurde, natuke vähem” tööviis annab ebaühtlase aluse. Õige kõrgus saavutatakse aluskihte, juhikuid ja kontrollmõõtmist kasutades.
Plaatide paigaldamisel kontrolli tasapinda ja vuuke
Paigalda plaadid sirge lähtejoone järgi, enamasti hoone või kõige nähtavama serva suunas. Iga plaat asetatakse ettevalmistatud kihile, surutakse paika kummivasaraga ning kontrollitakse naaberplaatide suhtes. Kontrolli tuleb teha nii piki- kui ristisuunas ning vähemalt kahe meetri sirge latiga üle mitme plaadi.
Plaadid ei pea olema absoluutselt horisontaalsed, sest kogu pind järgib varem määratud kallet. Küll aga ei tohi plaatide vahele tekkida astmeid, lohke ega kohalikke vastukaldeid. Väike lohk kogub vee just sinna, kus hiljem tekivad mustus, sammal ja talvel jäätumine.
Vuugilaius sõltub plaadi mõõtudest, servatöötlusest ja tootja soovitusest. Vuuk ei ole pelgalt visuaalne detail. See võimaldab plaatidel töötada, aitab veel liikuda ja hoiab servad omavahel kokku põrkamast. Vuugid täidetakse sobiva vuugiliiva või vuugimaterjaliga alles siis, kui plaadid on kogu pinnal kontrollitud ning servad kindlalt fikseeritud.
Betoonist tänava- ja terrassiplaate võib vajadusel tihendada kaitsematiga varustatud vibroplaadiga, kui plaaditootja seda lubab. Keraamilisi 20 mm väliplaate ega õhemaid looduskiviplaate ei tohi käsitleda samal viisil. Vale tihendusmeetod võib plaadi lõhkuda või tekitada varjatud kahjustusi.
Äärekinnitus hoiab terrassi koos
Ka hästi tihendatud alus ei takista plaatide servade laialivajumist, kui terrassi perimeeter ei ole fikseeritud. Äärekivid, betoonist servatugi või muu konstruktsiooniline piir hoiab plaadirea paigas ning vähendab vuukide avanemist. Eriti oluline on see kohtades, kus terrass kohtub muru, peenra või lahtise killustikuga.
Servatugi tuleb rajada õigele kõrgusele enne lõpliku plaadirea paigaldamist. Kui serv lahendatakse hiljem ja kiirustades, lõigatakse sageli plaate liiga kitsaks või jäetakse äärmine rida ebastabiilseks. Planeeri ka lõikeplaadid ette: kõige nähtavamas servas peaksid lõiked olema võimalikult ühtlased, mitte juhuslike kitsaste ribadena.
Levinud vead, mis maksavad hiljem rohkem
Kõige sagedasem probleem on liiga väike või vales suunas tehtud kalle. Sellele järgnevad tihendamata killustikukiht, liiga paks paigalduskiht, puuduv äärekinnitus ja plaadi tüübi jaoks sobimatu vuugimaterjal. Samuti tehakse viga siis, kui terrass rajatakse olemasolevale pinnasele ilma selle kandevõimet kontrollimata.
Teine levinud eksimus on lahenduse kopeerimine valest plaaditüübist. Betoonplaadid, looduskivi, klinker ja 20 mm keraamilised terrassiplaadid võivad kõik vajada erinevat aluspõhimõtet. Keraamilise plaadi saab paigaldada ka reguleeritavatele terrassijalgadele. Sel juhul looditakse plaatide pealispind jalgade abil, kuid vee äravool tuleb lahendada plaadi all oleval kandval pinnal. Kõrgendatud süsteem sobib hästi rõdudele ja katustele, kuid tihendatud killustikalusel terrass on maapinnal sageli lihtsam ning soodsam.
Kui aluspinnas on savine, terrass on suur või koormus tavalisest suurem, tasub kõrgused ja kihid enne materjali tellimist spetsialistiga üle kontrollida. TerrassiMaailmast saab projektile kokku sobitada plaadid, alusmaterjalid, kinnituslahendused ja vajalikud töövahendid, et töö ei jääks pidama puuduva detaili taha.
Korralikult looditud terrass ei tõmba tähelepanu sellepärast, et see on täiesti sirge. See toimib märkamatult: vesi liigub õiges suunas, plaadid püsivad paigal ja väliala on kasutatav kohe, kui ilm lubab. Mõõda kõrgused enne esimest labidatäit, tihenda alus kihtide kaupa ning kontrolli kallet kogu töö vältel – nii jääb tulemus püsima, mitte ainult valmis paistma.
