Terrassi kandev osa ei paista pärast laudise paigaldust välja, kuid just sellest sõltub, kas põrand jääb sirgeks ka mitme talve järel. Järgmine näide kruvivaiadega terrassi vundamendist kirjeldab tüüpilist maja juurde ehitatavat puitterrassi ning näitab, millised otsused tuleb teha enne esimese prussi paigaldamist.
Näites on terrassi mõõt 6 x 4 meetrit ehk pindala 24 m². Terrass paikneb maja tagaküljel, umbes 45 cm maapinnast kõrgemal. Üks pikk külg kinnitub maja seina külge, ülejäänud osa toetub kruvivaiadele. Pinnas on tavaline aiamuld, mille all on tihedam liivakas savi. Sellises olukorras on kruvivai sageli praktilisem kui betoonist postvundament, sest kaevetööd jäävad väiksemaks ning karkassi saab pärast vaiade paigaldust kohe täpsesse kõrgusesse loodida.
Näide kruvivaiadega terrassi vundamendist
6-meetrise majaäärse külje juures kasutatakse seinaprussi, mis kinnitatakse kandvale konstruktsioonile sobivate kinnitusvahenditega. Seinapruss ei tohi jääda otse fassaadile toetuma: vahele tuleb jätta vajalik tuulutus- ja veeäravooluvahe ning kasutada konstruktsioonile sobivat kinnitust. Kui fassaadi konstruktsioon või hüdroisolatsioon ei võimalda turvalist kinnitamist, tuleb terrass teha majast sõltumatu kandekarkassina. See tähendab üht lisarida kruvivaiasid maja pool.
Välisserva alla paigaldatakse selles näites kolm kandetala rida. Kruvivaiad asuvad ligikaudu 1,5 meetrise sammuga, mistõttu kulub välisserva reale viis kruvivai. Keskmine kandetala rida saab samuti viis kruvivai ning maja pool kasutab konstruktsioon seinaprussi asemel veel viit vaiet. Kokku on vaja 15 kruvivaiaga vundamenti.
Vaiade lõplik arv ei tule siiski ainult terrassi pindalast. Seda mõjutavad terrassi kõrgus, valitud prusside ristlõige, talade suund, laudise materjal, trepid, piirded, mullivann ja muud punktkoormused. Näiteks klaaspiirde post ei tohiks toetuda lihtsalt terrassilauale või ääreprussile. Piirde koormus tuleb juhtida eraldi tugevduste kaudu kandekarkassi ja vajadusel oma kruvivaiadele.
Karkassi loogika määrab vaiade paigutuse
Selles näites jooksevad terrassilauad 4-meetrises suunas ehk majast eemale. Lauad toetuvad ristitaladele, mis paiknevad tavaliselt 400 mm sammuga. Kui kasutatakse komposiitlauda, võib tootja ette näha tihedama, näiteks 300 või 350 mm sammuga alusroovituse. Seda ei tohi hinnata silma järgi, sest liiga hõre karkass jätab laua vetruvaks ja võib tühistada materjali garantii tingimused.
Ristitalad toetuvad kolmele pikisuunalisele kandetalale. Kandetalad omakorda toetuvad kruvivaiade reguleeritavatele peadele. Niisugune jaotus hoiab talade silde mõistlikuna ja võimaldab kasutada konstruktsioonis selgeid, kontrollitavaid ühendusi. Kandetala ja kruvivai pea ühendus tuleb teha mehaaniliselt, mitte loota ainult sellele, et pruss seisab metallist U-kanduris oma raskuse all.
Konstruktsioonipuidu mõõt valitakse silde ja koormuse järgi. Väikese madala terrassi puhul võib piisata näiteks 45 x 145 mm risttaladest ning tugevamatest kandetaladest, kuid universaalset mõõtu ei ole. Kui terrass on kõrge, sellele tuleb raske mööbel või sinna plaanitakse kümblustünn, peab konstruktsiooni projekteerima suurema varuga. Kahekordse prussi kasutamine kandetalas ei ole pelgalt tugevuse küsimus – see aitab teha ühendused jäigemaks ja jaotada koormust paremini vaiade vahel.
Kuidas valida kruvivaiad pinnase ja koormuse järgi
Kruvivai tuleb keerata stabiilsesse pinnasesse, mitte jääda ainult pehme täitepinnase sisse. Õige pikkus sõltub kohapealsest pinnasest, maapinna reljeefist ja külmakerke riskist. Liivases ning hästi dreenivas pinnases võib paigaldus olla lihtsam. Savises, niiskes või hiljuti täidetud pinnases võib vaja minna pikemat vaiet või tihedamat paigutust.
Enne tellimist tasub välja selgitada, kus kulgevad maa-alused kommunikatsioonid. Elektrikaabel, vee- või kanalisatsioonitoru ning drenaaž võivad muuta vaiade asukohti või kogu lahendust. Kruvivai eelis on kiire paigaldus, kuid see ei tähenda, et asukoha märkimise võiks vahele jätta.
Terrassi kõrgus mõjutab ka vaiapea valikut. Madala karkassi puhul peab arvestama, et prusside ja laudise all säiliks õhu liikumiseks piisav ruum. Väga madal terrass võib vajada teistsugust aluslahendust, sest kruvivai pea, kandetala ja roovituse kogukõrgus ei mahu alati soovitud tasapinna alla. Kõrgema terrassi puhul lisandub külgstabiilsuse küsimus: pikad postid ja kõrge karkass vajavad diagonaaltuge või muud jäigastust.
Kruvivaiade paigaldamisel kontrollitakse iga vaia püstisust ning kõrgust. Kõige mugavam on määrata esmalt valmis terrassi lõppkõrgus, seejärel lahutada maha laudise, roovituse ja kandekarkassi mõõdud. Nii saadakse vaiapeade vajalik kõrgus. Kui vaiad pannakse paika ilma kõrgusjoont kontrollimata, võib hiljem kuluda palju aega prusside loodimiseks või ebaühtlaste vahede kompenseerimiseks.
Niiskuskaitse ei ole kõrvaline detail
Vundament peab hoidma terrassi maapinnast eemal, kuid ainult sellest ei piisa. Vesi koguneb sageli just sinna, kus kaks konstruktsiooniosa kokku puutuvad. Kandetala peal olev prussiteip aitab kaitsta puitu ülalt tuleva vee eest, eriti terrassilaudade vuukide ja kruviaukude piirkonnas. See on väike kulu võrreldes karkassi hilisema väljavahetamisega.
Puitdetailide otsad, lõiked ja puuritud kohad tuleb töödelda sobiva puidukaitsevahendiga. Immutatud puit on välitingimustes hea valik, kuid saelõikepind ei ole tehases immutatud samal määral kui ülejäänud materjal. Termotöödeldud puit on mõõtmetelt stabiilne ja visuaalselt kvaliteetne, kuid selle konstruktsiooniline kasutus ning kinnitamine tuleb valida materjali omadusi arvestades.
Terrassi all ei tohiks kasvama jääda kõrge rohi, võsa ega koguneda ehitusjäägid. Maapind võiks terrassi alt juhtida vee eemale ning vajadusel kaetakse see geotekstiili ja killustikuga. Geotekstiil ei muuda pinnast kandvaks, kuid aitab piirata umbrohtu ja hoida killustikukihti mullast eraldi. Kui maja seina äärde koguneb sadevesi, tuleb kõigepealt lahendada vihmavee ärajuhtimine, mitte loota, et terrass peidab probleemi ära.
Levinud vead selle lahenduse juures
Kõige sagedasem viga on kruvivaiade paigutamine enne karkassi joonise tegemist. Tulemuseks on vaiad, mis ei jää kandetalade alla, ning lisaprussid või ebamugavad ühendused, mis võtavad ära nii aega kui materjali. Alusta alati laudise suunast, seejärel määra risttalad, kandetalad ja alles siis vaiade teljed.
Teine viga on liiga suur vahe nii vaiade kui karkassitalade vahel. Terrass võib esimesel suvel tunduda piisavalt jäik, kuid hooajaline niiskus, koormus ja materjali loomulik töötamine toovad nõrkused välja. Õige samm sõltub prussi mõõdust ja koormusest, mitte ainult sellest, mitu vaiet soovitakse eelarves vältida.
Kolmas probleem on erinevate metallide ja kinnituste juhuslik kombineerimine. Välitingimustes kasutatavad kruvid, nurgad, talakingad ja vaiapead peavad sobima niiske keskkonna jaoks. Terrassikruvi valik sõltub ka laudisest: roostevaba kinniti on eriti põhjendatud termopuidu, lehtpuu ja paljude komposiitlahenduste puhul. Kinnitusvahend ei ole koht, kus teha otsus ainult tüki hinna järgi.
Kui projektis puudub kogemus pinnase, kandekarkassi või maja seina ühendamisega, tasub konstruktsioon enne materjalide tellimist üle kontrollida. TerrassiMaailmast saab terviklahenduse jaoks nii alusmaterjalid, kinnitusvahendid kui ka vajalikud tööriistad või paigaldusabi. Korrektselt paigutatud kruvivaiad, õigesti dimensioneeritud karkass ja niiskuse eest kaitstud puit annavad terrassile aluse, mida ei pea järgmisel hooajal uuesti sirgeks ehitama.
