Kaldus õu ei tähenda, et terrass peab jääma väikseks või ebamugavaks. Vastupidi – õigesti projekteeritud kõrgem terrass võib muuta seni kasutamata nõlva kõige praktilisemaks õuealaks. See näide kaldus krundile terrassi ehitusest näitab, millised otsused määravad tulemuse: kõrguste planeerimine, postvundament, jäik karkass, niiskuskaitse ja sobiv terrassilaud.
Vaatleme tüüpolukorda: maja tagant langeb maapind kuue meetri jooksul umbes 70 cm. Soov on ehitada umbes 24 m² terrass, mille põrand jääb maja ukse lävepakust ligikaudu 40 mm allapoole. Terrass peab kandma söögilauda, grilliala ja igapäevast liikumist ning selle all peab olema võimalik niita, kontrollida konstruktsiooni ja juhtida vihmavesi majast eemale.
Alusta kõrgustest, mitte terrassilauast
Kaldel terrassi ehitades on suurim viga alustada laua värvi või kinnituse valikust. Esimene mõõt on valmis terrassi põrandakõrgus. See seotakse ukse, fassaadi sokli, vihmaveesüsteemi ja võimalike treppidega. Kui terrass tuleb liiga kõrge, jääb ukse ette ebamugav aste või satub põrandakate liiga lähedale fassaadi niiskustundlikele osadele. Liiga madal terrass seevastu võib nõuda tarbetult palju kaevet või tekitada vee kogunemise ohu.
Selles näites määratakse valmis põrandapinna kõrgus ukse lävepakust 40 mm madalamale. Sealt lahutatakse terrassilaua paksus, roovituse või kandetalade kõrgus ning vajadusel reguleeritavate terrassijalgade mõõt. Nii saadakse karkassi ülemise serva kõrgus. Alles seejärel on võimalik arvutada, kui pikad postid või kui kõrged aluslahendused nõlva eri punktides vajalikud on.
Maja poole jääv serv ei tohi olla vee kogunemise koht. Terrassilaudade vahed, fassaadi ja terrassi vahele jäetav tuulutusruum ning maapinna kalle peavad töötama koos. Terrassipind võib olla visuaalselt loodis, kuid terrassi alune maapind peab juhtima vee majast eemale.
Näide kaldus krundile terrassi ehitusest: vundamendi valik
70 cm kõrguste erinevusega nõlval ei ole mõistlik toetada kogu terrassi lihtsalt betoonplaatidele või pinnasele asetatud plokkidele. Madalal küljel võivad need lahendused olla piisavad vaid juhul, kui pinnas on tihendatud, külmakerkeoht väike ja konstruktsioon jääb madalaks. Kõrgemal või ebaühtlasel nõlval on töökindlam lahendus postvundament.
Antud projekti puhul rajatakse kandepunktid külmumispiirist allapoole ulatuvatele betoonpostidele. Papist torud aitavad valada ühtlase läbimõõduga postid ning hoida betooni pinnasest eraldi. Postide arv sõltub talade ristlõikest, terrassi koormusest ja tugede sammudest, kuid 24 m² terrassil ei tasu kandepunktidega koonerdada. Vundament on osa, mida pärast laudise paigaldamist enam mugavalt parandada ei saa.
Postide ülaossa paigaldatakse reguleeritavad metallist postikingad või talakinnitused. Reguleerimisvõimalus on kaldel eriti väärtuslik, sest betoonivalu ja puidutöö mõõdutolerantsid ei pea hiljem kanduma terrassipõrandasse. Kõik kandetalad saab üheks tasapinnaks seada enne, kui paigaldatakse põikprussid ja terrassilauad.
Kui krundil on savine või püsivalt märg pinnas, tuleb hinnata ka vee liikumist. Ainult tugev post ei lahenda olukorda, kus vihmavesi voolab terrassi alla ja seisab maja vundamendi juures. Vajadusel kujundatakse maapinda, lisatakse killustikalus või rajatakse drenaaž. Lahendus sõltub krundi pinnasest ja olemasolevast sadevee ärajuhtimisest.
Karkass peab kandma ka siis, kui pind ei ole tasane
Kaldus krundil on karkassi ülesanne suurem kui madalal maapinnaga paralleelsel terrassil. Konstruktsioon peab ületama kõrguste erinevuse, püsima jäik ja võimaldama õhu liikumist laudise all. Selleks kasutatakse tavaliselt kandetalasid, mis toetuvad postidele, ning nende peale paigaldatud laagisid ehk põikprusse.
Karkassi ristlõige ja samm valitakse alati tegeliku silde järgi. Mida pikem on tugede vahe, seda suuremat tala on vaja. Terrassilaua tootja etteantud laagide samm tuleb samuti üle kontrollida. Näiteks komposiitlaud nõuab sageli tihedamat karkassi kui puitlaud. Kui laudise tootja lubatud samm on 350 mm, ei tohi seda kokkuhoiu nimel venitada 450 mm peale – tulemuseks võib olla vetruv pind või lainetav laudis.
Puitkarkassi puhul on oluline kasutada konstruktsioonipuitu, mis sobib välistingimustesse, ning eraldada puit maapinnast ja betoonist õigete kinnituste abil. Karkassi peal tasub kasutada prussiteipi. See kaitseb tala ülapinda vee eest, mis pääseb terrassilaudade vahelt läbi ja jääb kõige kauem just prussi ning laua kokkupuutekohta. Väike materjalikulu võib pikendada kogu karkassi kasutusiga märgatavalt.
Kõrgemal terrassil lisatakse külgsuunalist jäikust diagonaaltugede või konstruktsiooniliste sidemetega. Ilma nendeta võib terrass tunduda esimesel päeval tugev, kuid hakata aja jooksul külgsuunas liikuma. Eriti oluline on see juhul, kui terrass on osaliselt avatud, paikneb tuulises kohas või selle üks külg seisab kõrgetel postidel.
Laudise valik sõltub kasutusest ja hooldussoovist
Selles näites sobib terrassile nii immutatud puit, termotöödeldud puit kui ka komposiit. Õige valik ei ole üksnes välimuse küsimus. Immutatud terrassilaud on kulutõhus ning korralikult paigaldatuna vastupidav, kuid vajab visuaalselt ühtlasema tooni hoidmiseks perioodilist hooldust. Termopuit on mõõtmetelt stabiilne ja elegantsema ilmega, kuid eeldab hoolikat kinnitamist ning tootja juhiste järgimist.
Komposiit sobib majaomanikule, kes soovib vähesema hooldusega pinda ja ühtlast väljanägemist. Samas tuleb arvestada materjali soojuspaisumise, lubatud laagisammu ja spetsiaalsete klambritega. Komposiitlauda ei paigaldata samade vahede ja kruvidega nagu tavalist puitlauda. Peidetud kinnitus annab puhta tulemuse, kuid nõuab täpset karkassi sirgust ja sobivat süsteemi.
Puitlaudade puhul kasutatakse kvaliteetseid roostevabu või korrosioonikindlaid terrassikruvisid. Kruvi pikkus peab tagama kindla kinnituse, kuid ei tohi läbistada konstruktsiooni põhjendamatult sügavalt. Laudade otsavuugid tuleb toetada korralikult ning otsad ei tohi jääda õhku. Kui laudu jätkatakse, paigaldatakse need tootja soovitatud vahedega, sest puit liigub niiskuse ja temperatuuri muutudes.
Trepp ja piire ei ole kõrvaldetailid
Nõlvale ehitatud terrass vajab sageli vähemalt üht treppi. Trepi asukoht tuleb otsustada enne vundamendi rajamist, sest see mõjutab terrassi servatalasid, tugesid ja maapinna kujundust. Mugav trepp ei ole võimalikult järsk. Astmete kõrgus ja sügavus peavad olema ühtlased ning alumine aste peab toetuma kindlale alusele, mitte lihtsalt murupinnale.
Kui terrassi põrand jääb maapinnast kõrgemale, tuleb hinnata piirde vajadust. Piire peab olema turvaline, jäik ja konstruktsiooniga läbimõeldult seotud. Seda ei tohiks kinnitada ainult terrassilaudade või õhukese servaprussi külge. Piirde postide koormus kandub karkassi ning see tuleb projekteerimisel ette näha.
Terrassi all nähtavad postid ja talad mõjutavad tervikmuljet. Nõlva saab kujundada killustiku, geotekstiili, istutuse või osalise varjestusega, kuid õhu liikumist ei tohi täielikult sulgeda. Niiske ja tuulutamata terrassialune lühendab puitkonstruktsiooni eluiga sõltumata sellest, kui hea laud peal on.
Materjalide kogus ja töökorraldus
Enne tellimist koosta mõõdistuse põhjal materjalide nimekiri: vundamenditorud ja betoon, postikingad, kandetalad, laagid, prussiteip, terrassilauad, kinnitused ning trepi ja piirde detailid. Lisa laudisele lõikamisvaru. Sirge lihtsa kujuga terrassi puhul on see väiksem, kuid diagonaalsete lõigete, trepi ja erilahenduste korral kasvab jääk kiiresti.
Tööjärjekord hoiab ära topelttöö. Kõigepealt märgistus ja kõrgusjooned, seejärel postvundamendid, kandetalad ning karkassi loodimine. Pärast jäikuse ja mõõtude kontrolli paigaldatakse prussiteip, laudis, trepp ja piire. Vajalikud tööriistad – näiteks pinnasepuur, ketassaag, loodlaser või tihendaja – võib projekti mahu järgi osta või rentida. TerrassiMaailmast saab ühe projekti jaoks kokku panna nii konstruktsiooni materjalid, kinnitused kui ka paigalduseks vajalikud vahendid.
Kaldus krundi terrass ei pea olema kompromiss. Kui kõrgused, vundament ja karkass on enne esimese laua paigaldamist läbi arvutatud, saab nõlvast stabiilne alus terrassile, mida on mugav kasutada ja lihtne aastaid hooldada.
