Vihmajärgne terrass, varjualune põhjapoolne külg ja sügisesed lehed on kooslus, mis paneb iga majaomaniku küsima: kas komposiitlaud läheb libedaks? Lühike vastus on jah, võib minna. Komposiit ei ole automaatselt libisemiskindel ega muutu samas ka lihtsalt ohtlikuks. Libeduse määravad laua pind, mustus, niiskuse äravool, terrassi asukoht ja regulaarne hooldus.
Õigesti valitud ning korrektselt paigaldatud komposiitterrass püsib tavakasutuses turvaline ka Eesti niiskes kliimas. Kui aga terrass jääb pikalt varju, laua pinnale koguneb vetikas või karkass ei lase veel ära voolata, võivad libedaks muutuda nii komposiit-, puit- kui ka kivipinnad.
Kas komposiitlaud läheb libedaks märja ilmaga?
Komposiitlaud võib märjana olla libedam kui kuivana, sest vee kiht vähendab jalatsi ja pinna vahelist haardumist. See ei ole ainult komposiidi omadus. Sama juhtub sileda hööveldatud puidu, värvitud laua, kiviplaadi ja paljude teiste välispindadega.
Praktikas ei tekita suurimat ohtu puhas vihmavesi, vaid bioloogiline mustus. Õietolm, tolm, lehed ja rasvajäägid moodustavad niiske pinnaga kihi, millel hakkavad kasvama vetikad, sammal ja hallitus. Eriti kiiresti juhtub see kohtades, kus terrass kuivab aeglaselt: maja põhjapoolsel küljel, tiheda heki või metsa lähedal, varikatuse servas ning kohtades, kuhu koguneb lumesulamisvesi.
Komposiitlaua eelis on see, et materjal ise ei mädane ega võta niiskust vastu samal määral nagu tavaline puit. See ei tähenda siiski, et pind ei vajaks pesu. Mustus ja vetikas asuvad laua peal, mitte ainult materjali sees, ning nende eemaldamine on turvalise terrassi puhul sama oluline kui õige kruvi või klambri valik.
Laua pind mõjutab pidamist rohkem kui värv
Komposiitlaudu toodetakse eri pinnaviimistlustega. On siledaid, harjatud, reljeefseid ja puidusüü mustriga laudu. Pelgalt sügavam muster ei taga alati paremat haardumist. Mõne väga tugeva reljeefi vahele võib hoopis rohkem mustust koguneda ning kui seda regulaarselt ei pesta, muutub pind libedaks.
Valiku tegemisel tasub vaadata, milline on laua tegelik käimispind. Väliterrassile sobib üldjuhul hästi harjatud või mõõduka reljeefiga pind, millelt vesi ja mustus saavad lihtsamini eemalduda. Väga sile, läikiv või kulunud pind vajab märgades kohtades rohkem tähelepanu.
Oluline on arvestada ka kasutuskohaga. Basseini, kümblustünni, väliduši või mereäärse sauna ümbruses käiakse tihti paljajalu ja pind on suure osa ajast märg. Sellises kohas tuleks eelistada lahendust, mille tootja on kavandanud väliskasutuseks ning mille pinnastruktuur sobib märgades tingimustes liikumiseks. Tavapärase söögiala või kuiva varikatusealuse terrassi nõuded on teistsugused.
Värv mõjutab libedust vähem kui sageli arvatakse. Tume laud võib päikese käes kuumeneda ning heledal laual paistavad lehed ja rohekas mustus kiiremini välja, kuid pidamise määravad ennekõike puhtus, pinna tekstuur ja vee liikumine. Värv tuleks valida hoone, päikesepoolse asukoha ja hooldusvalmiduse järgi.
Libeduse põhjus võib olla karkassis
Terrassilaud on vaid nähtav osa kogu konstruktsioonist. Kui aluskonstruktsioon on valesti ehitatud, ei lahenda olukorda ka kõige kvaliteetsem komposiitlaud. Seisva vee, läbivajumiste ja aeglase kuivamise taga on sageli ebapiisav kalle, ummistunud äravool või liiga madal terrass maapinna suhtes.
Terrassi pealispind peab olema planeeritud nii, et sademete vesi liiguks majast eemale ning ei jääks laudade vahele või konstruktsiooni alla pidama. Vajalik kalle sõltub lahendusest ja tootja paigaldusjuhisest, kuid põhimõte on alati sama: vesi peab saama ära voolata. Ka terrassi all peab õhk liikuma. Niiske, suletud ja prügiga täitunud alune hoiab laudu pidevalt märjana ning soodustab mustuse teket.
Laudade vahed ei ole ainult visuaalne detail. Need annavad komposiidile ruumi temperatuurimuutustega paisuda ning aitavad veel ja sodil läbi pinna liikuda. Kui vahed tehakse liiga kitsad, täituvad need kiiresti okaste, lehtede ja liivaga. Kui vahed on ebaühtlased, jääb terrass ebakorrektne ning puhastamine muutub tülikaks.
Karkassi samm peab vastama konkreetse komposiitlaua nõuetele. Liiga hõre roovitus võib põhjustada laua läbipaindumist, mille süvenditesse jääb vesi. Kasutada tuleb ka sobivaid kinnitusvahendeid ja paigaldusklambreid, sest need tagavad ühtlase laudade vahe ning korrektse paisumisruumi. Kauakestev terrass algab konstruktsioonist, mis juhib niiskust, mitte ei kogu seda.
Kuidas hoida komposiitterrass pidavana?
Regulaarne hooldus ei tähenda nädalavahetuse pikkust tööd. Enamasti piisab sellest, kui terrassilt eemaldatakse lehed, okkad ja istutusmulla jäägid enne, kui need vihma käes lagunema hakkavad. Kevadel ja sügisel tasub teha põhjalikum pesu pehme harja, vee ning komposiitmaterjalile sobiva puhastusvahendiga.
Pesemisel harja pinda laudade suunas, et eemaldada mustus ka vuukidest. Survepesurit võib kasutada ettevaatlikult ainult siis, kui laua tootja seda lubab. Liiga tugev surve või otsiku hoidmine liiga lähedal võib kahjustada pinnatekstuuri, tekitada heledaid jälgi ning muuta pinna hiljem mustusele vastuvõtlikumaks.
Rasv, veini-, marja- või toiduplekid tuleks puhastada esimesel võimalusel. Grilliala vajab eriti tähelepanu, sest õline kiht seob tolmu ja võib märjaga olla libe. Vältida tasub juhuslikke värvi-, laki- ja õlipõhiseid katteaineid. Need ei ole komposiitlaua kaitseks vajalikud ning võivad muuta pinna ebaühtlaseks või tootjagarantii seisukohalt probleemseks.
Talvel on põhiriskiks jää, mitte komposiit ise. Lumi tuleks eemaldada plastlabida või kummiservaga töövahendiga, mitte metallist terava labidaga, mis võib lauda kriimustada. Jäätõrjevahendite kasutamisel tuleb kontrollida konkreetse tootja juhiseid. Mõni sool või kemikaal võib mõjutada pinda, metallkinnitusi või terrassi kõrval kasvavaid taimi.
Millal tasub valida teine lahendus?
Komposiit on praktiline valik paljudele terrassidele, kuid iga projekt ei ole ühesugune. Kui terrass on pidevalt märg, asub järsu nõlva või basseini ääres ning seda kasutavad väikesed lapsed või liikumisraskustega inimesed, tuleb libisemiskindlust käsitleda projekteerimise lähtepunktina. Siis ei piisa ainult laua värvi ja profiili valimisest.
Mõnikord on õige lahendus kombineerida terrassiga teistsugune käigupind, parandada sadevee äravoolu, muuta välisukse juures astmete mõõte või lisada käsipuu. Väiksemgi kõrguste vahe ja pidevalt märg maandumisala võivad olla suurem ohukoht kui kümned ruutmeetrid terrassilaudu.
Ka olemasolevat terrassi ei pea alati välja vahetama. Kui laud on heas seisus, võib probleem peituda hoolduses, liiga tihedas haljastuses või vales veesuunas. Enne materjali ostmist tasub hinnata tervikut: aluspinda, karkassi, õhuliikumist, valgusolusid ja kasutuskoormust. TerrassiMaailma valikust saab kokku panna nii komposiitlauad, kinnitused, alusmaterjalid kui ka paigalduseks vajalikud töövahendid, et lahendus ei jääks üksikute detailide taha pidama.
Turvaline terrass ei sünni lubadusest, et üks materjal ei lähe kunagi libedaks. See sünnib õigesti valitud lauast, kuivast ja ventileeritud konstruktsioonist ning harjumusest eemaldada mustus enne, kui sellest saab märjal päeval ohtlik kiht.
