Vesi ei pea terrassil kaua seisma, et hakata probleeme tekitama. Piisab korduvatest loikudest, märjast karkassist ja kehvast õhu liikumisest, et terrassilaua pind määrduks, kruvide ümbrus tumeneks ning puitdetailid saaksid niiskuskoormust. Terrassi kalde tegemine vihmaveele on seetõttu osa konstruktsiooni projekteerimisest, mitte viimane pisiparandus pärast laudade paigaldust.
Õigesti lahendatud kalle juhib vihma- ja sulavee majast eemale ning aitab hoida terrassi aluse kuivemana. Samal ajal ei tohi kalle rikkuda terrassi kasutusmugavust, ukseava kõrgusi ega muuta mööbli paigutamist ebamugavaks. Hea tulemus sünnib siis, kui kõrgused, vundament, karkass ja lauakatte suund on enne materjali tellimist läbi mõeldud.
Kui suur kalle terrassile teha?
Tavapärase avatud puit- või komposiitterrassi puhul on praktiline lähtekoht 1-2% kalle majast eemale. See tähendab 10-20 mm kõrguse langust ühe jooksva meetri kohta. Näiteks viie meetri sügavuse terrassi puhul on välisserv hoonepoolsest servast 50-100 mm madalam.
Kõige sagedamini piisab 1% kaldest, kui terrassilauad on õigete vahedega ning vesi pääseb laudade vahelt läbi. 2% kalle on põhjendatud suurema sademekoormusega kohas, katuse räästa all paikneval terrassil, tihedama pinnakatte korral või siis, kui terrassi all on betoonplaat, millelt vesi peab kindlas suunas ära voolama.
Liiga väike kalle võib jätta vee seisma eriti kohtadesse, kus laud on kergelt kõmmeldunud või karkass on aja jooksul vajunud. Liiga suur kalle on aga jalge all tuntav, võib panna toolid ja lauad ebamugavalt seisma ning raskendada terrassi ühendamist ukse lävepakuga. Terrassi pind ei pea välja nägema nagu kaldtee – selle eesmärk on juhtida vesi ära märkamatult, kuid järjepidevalt.
Kalle sõltub ka terrassikattest
Lauavahedega puitterrassil liigub suur osa vihmaveest läbi katte. Siin on karkassi kalle vajalik eelkõige selleks, et terrassi alla jõudnud vesi ei koguneks hoone seina äärde ega jääks alusmaterjalile pidama. Komposiitlaudade puhul tuleb järgida konkreetse tootja paigaldusjuhendit: laua paisumine, klambrite süsteem ja lubatud laudade vahe võivad olla materjaliti erinevad.
Kui terrassil kasutatakse veetihedamat lahendust, näiteks plaate, membraani või kaetud aluspõrandat, muutub kalle veel olulisemaks. Sellisel juhul ei piisa ainult laudade vahedest, sest vesi peab liikuma mööda pinda kindla äravoolusuuna poole. Lahendus tuleb kavandada koos vee ärajuhtimisega, mitte loota sellele, et vesi leiab ise tee välja.
Terrassi kalde tegemine vihmaveele algab kõrgusjoonest
Kõigepealt määratakse terrassi kõrgeim punkt. Enamasti on see hoonepoolne külg, kuid mitte alati. Kui krundi loomulik langus, sadevee kogumine või olemasolev drenaaž nõuab teist lahendust, võib vee suunata ka küljele. Peamine reegel on lihtne: vesi ei tohi liikuda hoone sokli, ukseava ega ventilatsiooniavade poole.
Alusta ukse lävepaku kõrguse kontrollimisest. Terrassilaud, alusroov ja karkass peavad jääma sellisele tasemele, et vihmavesi, lumi ja pritsmed ei jõuaks lävepaku kaudu konstruktsiooni. Vajalik vahe sõltub ukse lahendusest ja fassaadist, kuid terrassi lõplik kõrgus tuleb otsustada enne vundamendi või terrassijalgade paigaldamist.
Märgi laserloodi, nivelliiri või pingutatud nööri abil hoonepoolne kõrgusjoon. Seejärel arvuta soovitud langus. Kui terrassi sügavus on 4 meetrit ja valid 1,5% kalde, peab välisserv olema 60 mm madalam. Märgi sama arvutus ka külgedele – nii saad kontrollida, et kalle oleks ühtlane kogu terrassi ulatuses, mitte ainult ühe joone peal.
Ära mõõda kõrgust üksnes olemasoleva pinnase järgi. Muld, killustik ja vanad plaadid võivad olla ebaühtlased ning aja jooksul liikuda. Konstruktsiooni tasapind peab lähtuma projekteeritud kõrgusest, mitte juhuslikust maapinna reljeefist.
Kuidas kalle karkassi sisse ehitada?
Kõige töökindlam lahendus on ehitada kogu kandekarkass ühele kalduvale tasapinnale. See tähendab, et kandetalad, terrassijalad või postvundamendid seatakse juba alguses vajalikule kõrgusele. Karkass jääb sirge ja lauad toetuvad sellele ühtlaselt.
Reguleeritavate terrassijalgade kasutamisel on kõrguste paika seadmine lihtsam, eriti betoonalusel või tihendatud killustikupadjal. Iga jala kõrgust saab eraldi korrigeerida ning loodiga kontrollida, et langus püsiks kogu pinna ulatuses. Madalate terrasside korral võib kõrguste erinevus tulla ka alusprusside paigutusest, kuid sel juhul peab konstruktsioonil säilima piisav tuulutusvahe maapinna ja puitdetailide vahel.
Postvundamendil terrassi puhul määratakse vajalikud kõrgused juba postide valamisel või postikandurite paigaldamisel. Papist torud postvundamendile, õigesti valitud postikandurid ja täpne kõrgusmärgistus vähendavad hilisemat ümbertegemist. Kui üks post jääb liiga kõrgeks, ei ole hea tava hööveldada suuremat osa kandetalast õhemaks – see nõrgestab detaili ja muudab töö ebatäpseks.
Kallet ei tasu lahendada üksikute kiiludega karkassi ja terrassilaua vahel. Selline lahendus jätab lauad ebaühtlasele toetusele, tekitab pingekohad ning võib hiljem põhjustada nagisemist või laudade kõverdumist. Vajaduse korral kasutatakse konstruktsioonis terviklikult projekteeritud kiilutud alusroovi, kuid tavalisel terrassil on kindlam muuta tugede kõrgusi.
Kontrolli kahte suunda
Terrassil peab olema planeeritud langus, kuid see ei tohi kalduda juhuslikult külje suunas. Kontrolli loodiga nii majast eemale suunduvat kallet kui ka terrassi laiust. Külgsuunaline lohk võib koguda vee ühte nurka isegi siis, kui põhikalle on arvutatud õigesti.
Kontrolli kõrgusi vähemalt iga kandetala juures ning uuesti pärast roovituse paigaldamist. Eriti oluline on see suure terrassi, liitekohtade ja mitme tasapinnaga lahenduste puhul. Mõne millimeetri erinevus üksikus punktis ei pruugi olla probleem, kuid korduv ebatäpsus mitme meetri ulatuses muutub nähtavaks ja mõjutab vee liikumist.
Lauasuund, vahed ja vee liikumine
Terrassilaua vahe ei asenda kallet, kuid see mõjutab otseselt, kui kiiresti vesi pinnalt kaob. Puitlaudade puhul tuleb arvestada puidu niiskuspaisumisega. Liiga kitsas vahe sulgub niiskema perioodi jooksul, hoiab mustust kinni ning vähendab õhu liikumist. Liiga lai vahe on visuaalselt häiriv ja võib olla ebamugav väikeste esemete või kontsakingade puhul.
Lauad paigaldatakse tavaliselt nii, et nende pikkussuund toetab soovitud visuaali ja karkassi loogikat. Vee seisukohalt on tähtsam, et vesi pääseks laudade vahelt allapoole ning terrassi all oleks sellel väljapääs. Kui terrassi all on pinnas, kujunda see samuti majast eemale kalduvaks. Vajaduse korral kasuta geotekstiili ja killustikku, et vähendada umbrohtu, pritsmeid ning pinnase läbivajumist.
Karkassi ülapinnale paigaldatav prussiteip aitab kaitsta puitu kohtades, kus vesi võib laua ja kandetala vahele sattuda. See ei kõrvalda vajadust korraliku kalde ja tuulutuse järele, kuid pikendab konstruktsiooni kasutusiga. Kauakestev terrass ei sõltu ainult nähtavast terrassilauast, vaid ka sellest, kuidas on kaitstud karkass, kinnitused ja aluspõhi.
Tüüpilised vead, mis jätavad vee terrassile
Kõige levinum viga on terrassi ehitamine täiesti loodis, sest loodis pind tundub esmapilgul korrektne. Avatud laudadest terrass võib sellise lahendusega toimida, kui aluspõhi juhib vee hästi ära, kuid tasane konstruktsioon ei jäta ehitusveale ega materjali liikumisele piisavalt varu. Väike projekteeritud langus on kindlam valik.
Teine probleem on kalle, mis lõpeb vastu muru- või pinnasevalli. Kui vesi jõuab terrassi välisservani, kuid ei pääse sealt edasi, jääb niiskus terrassi alla. Vajaduse korral kujunda välisserva juurde killustikuriba, sadeveerenni suund või madalam äravooluala.
Samuti tehakse viga siis, kui terrass ehitatakse liiga kõrgele vastu fassaadi või ukse lävepakku. Isegi õige kalle ei aita, kui sulavesi ja pritsmed saavad koguneda ukse lähedusse. Kõrgusjoone, fassaadi soklisõlme ja vee liikumise kontroll peab toimuma ühe tervikuna.
Kui terrassi mõõdud, maapinna olukord või ukseava kõrgus tekitavad kahtlusi, tasub lahendus enne ehitust läbi arvutada. TerrassiMaailmast saab võtta kokku nii karkassimaterjalid, reguleeritavad terrassijalad, kinnitused, prussiteibi kui ka paigaldamiseks vajalikud tööriistad. Õigel kõrgusel ja läbimõeldud kaldega karkass annab terrassile võimaluse kuivada kiiresti ka pärast tugevat vihma.
