Terrassi aluskonstruktsioon ei jää pärast valmimist silma, kuid just sellest sõltub, kas laudis püsib sirge, vesi liigub õigesse kohta ja konstruktsioon peab Eesti vahelduvas kliimas vastu. See reguleeritavate terrassijalgade ülevaade aitab hinnata, millal on reguleeritav aluslahendus põhjendatud, milliseid tehnilisi näitajaid võrrelda ning kuidas vältida vigu, mille parandamine tähendab hiljem terrassilaudade ülesvõtmist.
Reguleeritav terrassijalg ei ole lihtsalt kõrguse tõstmiseks mõeldud plastdetail. Õigesti valitud jalg kannab koormuse aluspinnale, võimaldab karkassi täpselt loodida ja jätab konstruktsiooni alla vajaliku tuulutusruumi. Eriti hästi sobib see lahendus betoonplaatidele, katuse- ja rõduterrassidele ning ebatasasele, kuid stabiilsele aluspinnale.
Millal valida reguleeritavad terrassijalad?
Reguleeritavate jalgade suurim eelis on täpsus. Kui aluspinna kõrgus erineb kasvõi mõne sentimeetri võrra, saab prussid või alumiiniumkarkassi viia ühele tasapinnale ilma kiilude, mitmekordsete alusklotside või mahuka tasandusvaluta. See teeb paigalduse kiiremaks ning tulemus jääb kontrollitavam.
Lahendus on praktiline siis, kui terrassi aluspind on olemas ja selle kandevõime on piisav. Näiteks sobivad jalad korralikule betoonplaadile, tihendatud killustikalusele koos kandvate plaatidega või lamekatuse hüdroisolatsiooni kaitsvatele aluspatjadele. Katuse puhul tuleb alati arvestada hoone projektis lubatud lisakoormuse, hüdroisolatsiooni tüübi ja tootjapoolsete nõuetega. Terrassijalg ei paranda nõrka alust ega asenda vundamenti.
Maapinnale rajatava madala puitterrassi puhul ei ole reguleeritavad jalad alati kõige mõistlikum valik. Kui kõrgust on vähe ning aluspind vajab niikuinii korralikku ettevalmistust, võib postvundament, betoonplokk või muu kandev aluslahendus olla soodsam ja stabiilsem. Valik sõltub seega konstruktsiooni kõrgusest, pinnasest, koormusest ja sellest, kui suurt reguleerimisvahemikku tegelikult vaja on.
Reguleeritavate terrassijalgade ülevaade: mida võrrelda?
Ostuotsust ei tasu teha üksnes jala hinna või maksimaalse kõrguse järgi. Üks odav, kuid valesse koormusklassi valitud detail võib mõjutada kogu terrassi stabiilsust. Võrdle vähemalt kõrgusvahemikku, kandevõimet, pea tüüpi, aluse mõõtu ja sobivust kavandatud karkassiga.
Kõrgusvahemik ja reguleerimisvaru
Terrassijalgadel on tavaliselt kindel minimaalse ja maksimaalse kõrguse vahemik. Mõõda esmalt välja, kui palju ruumi jääb aluspinna ja valmis terrassi pealispinna vahele. Seejärel lahuta terrassilaua, karkassiprussi või alumiiniumprofiili ning võimalike kummipatjade paksus. Alles siis saad teada vajaliku jala kõrguse.
Ära planeeri konstruktsiooni jala maksimaalse kõrguse piirile. Mõistlik reguleerimisvaru võimaldab kompenseerida aluspinna väiksemaid erinevusi ja teha paigaldusel täpseid parandusi. Väga kõrge terrassi puhul tuleb tähelepanu pöörata ka külgstabiilsusele. Kõrgust lisades suureneb konstruktsiooni vajadus jäikade sidemete, korralike ühenduste ja vajaduse korral eraldi kandva karkassi järele.
Kandevõime ja jalgade samm
Tootja antud kandevõime kehtib konkreetsetes tingimustes ning seda ei tohiks võtta kogu terrassi arvutuse ainsa alusena. Tegelik koormus sõltub jalgade paigutusest, prusside ristlõikest, talade sildeulatusest, terrassilaua tüübist ja kasutusest. Söögilaud ning tavapärane aiatarbimine annavad ühe koormuse, kümblustünn, raske istutuskast või intensiivse kasutusega avalik ala hoopis teise.
Jalgade samm tuleb siduda karkassi projektiga. Kui jalad asuvad liiga hõredalt, hakkavad prussid läbi painduma ning terrass võib aja jooksul vajuda või hakata liikuma. Kui samm on põhjendamatult tihe, kasvavad materjali- ja paigalduskulud. Puitkarkassi, komposiitlaudise ja alumiiniumsüsteemi lubatud sildevahed võivad olla väga erinevad, mistõttu tuleb lähtuda alati konkreetse materjali paigaldusjuhisest.
Pea tüüp ja karkassi kinnitamine
Reguleeritava jala ülaosa võib olla tasane, prussi fikseerimiseks mõeldud pesaga või terrassiplaadi paigaldamiseks ristvuukide hoidikutega. Puit- ja alumiiniumkarkassi jaoks on oluline, et pruss ei saaks kasutamisel külgsuunas liikuda. Vajaduse korral kinnitatakse karkass jala pea külge tootja ette nähtud kruvide või adapteritega.
Tasase peaga jalg koos kummipadjaga aitab vähendada konstruktsioonist kanduvat heli ja hoida ära otsese hõõrdumise. Katuse- ning rõduterrassidel on see sageli vajalik ka hüdroisolatsiooni kaitsmiseks. Kinnitusviisi valides ei tohi läbi torgata veetõket ega kasutada kinnitusi, mida aluskiht ei võimalda.
Aluse pind ja koormuse jaotamine
Terrassijala lai alus jaotab koormust, kuid see ei muuda pehmet või ebaühtlaselt vajuvat pinda kandvaks. Killustikul või pinnasel tuleb koormus viia kindlale alusele, näiteks õigesti rajatud betoonplaadile või kandvale alusplaadile. Otse muru, kobeda täitepinnase või õhukese kivisõelmete kihi peale paigaldatud jalad võivad vajuda ning looditud terrass muutub kiiresti ebaühtlaseks.
Betoonpinnal kontrolli enne paigaldust pragusid, kaldeid ja vee liikumist. Lamekatusel kasuta sobivaid kaitsematte või aluspatju ning veendu, et jalgade alused ei takista sadevee jõudmist äravooluni. Terrassi alla kogunev seisev vesi lühendab nii puitkarkassi kui ka kinnitusdetailide eluiga.
Paigaldus algab mõõdistamisest, mitte jalgade keeramisest
Korralik tulemus sünnib siis, kui kõrgused ja karkassi suund on enne materjali paigaldamist läbi mõeldud. Märgi valmis terrassi kõrgus hoone seinal või lähtepunktil välja. Arvesta ukseavade, lävepakkude, vihmavee liikumise ning laudise ja seinte vahele jäävate paisumisvuukidega.
Paigalda jalad kavandatud sammuga, sea need esialgsesse kõrgusesse ja aseta peale karkass. Seejärel kontrolli laserloodi või pika loodi abil tasapinda nii piki kui risti terrassi. Vajaduse korral tee vajalik kalle ära karkassi tasapinnas, kuid ära tekita juhuslikke lohke. Vesi peab saama terrassilt ja selle alt väljuda.
Pärast loodimist kinnita prussid või profiilid vastavalt süsteemi nõuetele. See on õige hetk kontrollida uuesti diagonaale, talade sirgust ja jalgade kokkupuudet aluspinnaga. Kui mõni jalg ei toetu ühtlaselt, ei lahenda probleemi ülejäänud konstruktsiooni pingesse tõmbamine. Alus tuleb korrigeerida enne laudise paigaldust.
Levinud vead, mis maksavad hiljem kätte
Kõige tavalisem viga on jalgade kasutamine ebastabiilsel aluspinnal. Teine levinud probleem on liiga pikk prusside sildeulatus, sest eeldatakse, et suure kandevõimega jalg kompenseerib liiga hõreda karkassi. Tegelikult peavad nii jalad, kandetalad kui ka terrassilauad moodustama tervikliku süsteemi.
Sageli jäetakse tähelepanuta ka tuulutus. Puitkarkass ja terrassilaua alumine külg peavad saama kuivada. Kui terrassi külgi suletakse tihedalt või vee äravool blokeeritakse, suureneb niiskuskahjustuse oht olenemata sellest, kui kvaliteetsed jalad on kasutatud.
Kolmas probleem on erinevate süsteemide juhuslik kombineerimine. Näiteks võib komposiitlaudise tootja nõuda tihedamat roovitust, kui tavapärase puitlaudise puhul kasutatakse. Samuti vajavad mõned alumiiniumkarkassid konkreetse kujuga jala päid või adaptereid. Enne ostu tasub kontrollida, et terrassijalad, karkass, kinnitused ja laudis on omavahel sobivad.
Millal küsida spetsialisti abi?
Kui terrass rajatakse lamekatusele, olemasoleva rõdu peale, suurele kõrgusele või sinna tuleb kümblustünn, väliköök või muu raske koormus, tasub konstruktsioon enne materjalide tellimist üle kontrollida. Sama kehtib juhul, kui aluspind on pragunenud, vajunud või selle ehituse kohta puudub kindel info.
TerrassiMaailmast saab ühe terviklahendusena valida terrassijalad, karkassimaterjali, prussiteibi, kinnitused ja paigaldustarvikud. Nii on lihtsam tagada, et aluslahendus ei jääks ülejäänud konstruktsioonist eraldi otsuseks.
Hea terrassijalg annab paigaldajale võimaluse töötada täpselt, kuid kestvuse määrab kogu lahendus. Mõõda kõrgused enne tellimist, vali jalgade samm koos karkassiga ning jäta veele ja õhule konstruktsiooni all alati oma tee.
