Esimene sulailm pärast lumerohket nädalat näitab terrassi tegelikku kvaliteeti. Siis koguneb vesi vuukidesse, öösel langeb temperatuur miinusesse ning materjalid töötavad kõige rohkem. Komposiitplaatide vastupidavuse kogemused talvel on üldiselt head, kuid ainult juhul, kui plaadid, aluskonstruktsioon ja vee äravool moodustavad toimiva terviku. Talvine probleem ei ole enamasti pakane ise, vaid niiskus, mis jääb konstruktsiooni kinni.
Komposiitplaadid on majaomaniku jaoks ahvatlev valik, sest nende pind ei vaja iga-aastast õlitamist nagu puit ning materjal peab hästi vastu tavapärasele vihmale, lumele ja temperatuurikõikumisele. Samas ei tasu neid käsitleda kui hooldusvaba ega paigaldusvigade suhtes tundetut katet. Eesti talv paneb proovile eeskätt odava või valesti paigaldatud plaadisüsteemi.
Mida näitavad komposiitplaatide vastupidavuse kogemused talvel?
Korrektselt paigaldatud komposiitplaadid taluvad külma hästi. Kvaliteetne komposiitmaterjal ei mädane, ei anna pindeid ega ima niiskust samal määral nagu töötlemata puit. Kui plaadi pealispind on terve, vesi pääseb vuukidest läbi ja aluspind kuivab, ei tohiks talv põhjustada märgatavat kahjustust.
Praktilistes kasutuskogemustes korduvad siiski kolm muret: plaadid nihkuvad või klambrid annavad järele, pind muutub libedaks ning kevadel jääb mõne koha alla seisma must vesi. Need sümptomid viitavad tavaliselt paigalduse, mitte komposiidi materjaliomaduste probleemile. Klikksüsteemiga komposiitplaadi puhul peab kogu süsteem – plaat, alus ja vuuk – saama koos töötada.
Talvel materjal tõmbub külmas kokku ja soojaga paisub. Muutus on väiksem kui paljudel puitmaterjalidel, kuid see on olemas. Kui plaadid on surutud tihedalt vastu seina, postijalga või äärist, võib pinge avalduda kinnituskohtades või plaadi servades. Seetõttu tuleb tootja ette nähtud paisumisvuuke võtta tehnilise nõudena, mitte kosmeetilise detailina.
Talvise kestvuse määrab kõigepealt aluspind
Komposiitplaat ei tohi jääda loiku. Kui vesi seisab plaadi all mitu päeva, jäätub see külmaga, sulab taas ning hoiab nii plaadi alumise poole kui ka alusmaterjali pidevalt märjana. Pealtnäha korralik plaat võib sellises kohas hakata liikuma, määrduda või kaotada oma ühtlase väljanägemise.
Kõval alusel, näiteks betoonil, kiviplaadil või hästi tihendatud aluspinnal, peab olema äravoolusuund. Piisab väikesest kaldest, mis juhib vee konstruktsioonist eemale. Tähtis on kontrollida, et äravool ei lõpeks vastu soklit ega koguneks terrassi madalaimasse serva. Kui olemasolev pind on lohus, ei lahenda seda üksnes komposiitplaatide peale paigaldamine.
Pinnasele rajatud lahenduse puhul on nõuded veel rangemad. Kasutada tuleb stabiilset, tihendatud ja vett läbilaskvat aluskihti. Geotekstiil aitab vähendada umbrohu kasvu ning hoiab eralduskihid paigas, kuid see ei asenda killustikalust ega korralikku tihendamist. Otse murule, pehmele savile või värskele täitepinnasele paigaldatud plaadid võivad pärast esimest külmumis-sulamistsüklit vajuda ebaühtlaseks.
Külmakerge ei küsi, kas plaat on kvaliteetne
Eesti pinnas liigub talvel. Kui maapind on niiske ja külm tungib sügavamale, võib külmakerge tõsta ühe terrassinurga teistest kõrgemale. Kevadel vajub pind tagasi, kuid mitte alati samasse asendisse. Klikkplaatide ühendused kannatavad ebaühtlast koormust ning tulemus võib olla lahtine nurk või nähtav vahe plaatide vahel.
See risk on väiksem, kui alus on korralikult tihendatud, konstruktsioon on maapinnast tõstetud ning vesi juhitakse ära. Reguleeritavad terrassijalad on hea lahendus seal, kus tuleb ületada kõrguste erinevusi või tagada ventilatsioon terrassi all. Kuid ka terrassijalg vajab kindlat kandvat pinda. Seda ei tohi asetada otse pehmele pinnasele ilma sobiva aluseta.
Lumi, jää ja libedus: realistlikud ootused
Komposiitplaadi reljeefne või harjatud pind pakub märjalt sageli paremat pidamist kui täiesti sile materjal, kuid jäädumine muudab libedaks iga terrassi. Komposiit ei ole libisemisvastane imepind. Varjulisel põhjaküljel, puude all või kohas, kuhu koguneb sulavesi, tuleb talvel arvestada jääohuga sõltumata plaadi tootest.
Lund võib eemaldada plastlabidaga või kummiservaga lükkuriga. Metallservaga tööriist võib kriimustada pealispinda ja kahjustada plaadi viimistlust, eriti kui lükata tugevalt vastu ühenduskohti. Jäätunud lund ei ole mõistlik terava tööriistaga lahti raiuda. Vajadusel kasutage komposiitmaterjalile sobivat libedustõrjet ning proovige toodet esmalt väikesel varjatud alal.
Soola kasutamisel tuleb lähtuda konkreetse plaaditootja juhistest. Mõni sulatusaine võib jätta pinnale jääke või mõjutada värvitooni, eriti kui seda kasutatakse sageli ning pinda ei loputata kevadel puhtaks. Liiv parandab haardumist, kuid seda tuleb vuukidest ja reljeefselt pinnalt hiljem hoolikalt eemaldada. Liivaterad võivad pika aja jooksul toimida abrasiivina.
Millised vead tulevad kevadel välja?
Kõige tavalisem viga on liiga väike vahe plaatide vahel. Vuuk ei ole ainult disainielement, vaid vee ärajuhtimise ja materjali liikumise ruum. Kui sinna koguneb lehti, okkaid ja mustust, jääb vesi pidama. Sügisel tehtud põhjalik puhastus vähendab seda riski oluliselt.
Teine sage probleem on liiga nõrk või ebaühtlane alus. Komposiitplaatide kandekarkass või alumine klikialus peab toetuma piisavalt tihedalt. Kui plaadi keskosa jääb õhku või alus vajub, paindub plaat käimisel. Talvel lisanduvad sellele lume koormus ja jää mass, mistõttu võivad ühendused kuluda kiiremini.
Kolmandaks alahinnatakse servade kinnitamist. Terrassi ääreplaadid, trepiastmed ja läbiviigud vajavad läbimõeldud lõpetust. Just nendes kohtades pääseb tuul, saapatald või lumelükkur plaadi alla ning võib seda tõsta. Kui konstruktsioon sisaldab poste, vihmaveetorusid või seinaäärseid detaile, tuleb nende ümber jätta vajalik liikumisruum.
Neljas probleem on karkassi niiskuskaitse eiramine. Kui komposiitplaadid paigaldatakse puitkarkassile, peab kaitstud olema ka karkass ise. Prussiteip aitab vähendada vee jõudmist kruviavadesse ja prussi ülapinnale, kus niiskus kõige sagedamini püsib. Kauakestev terrass ei sõltu ainult nähtavast kattematerjalist.
Kuidas hinnata, kas komposiitplaat sobib teie terrassile?
Alustage kasutuskohast. Rõdu või kivikattega linnaterrassi puhul on komposiitplaadid sageli praktiline viis vana pinna uuendamiseks, eeldusel et olemasolev põrand on stabiilne ja vesi saab ära voolata. Maapinnal asuva terrassi puhul tuleb rohkem tähelepanu pöörata aluse ehitusele ning külmakerke riskile. Katusealune terrass esitab omakorda nõudeid hüdroisolatsiooni kaitsmisele ja koormuse jaotamisele.
Seejärel võrrelge plaadi paksust, kandvat alusraami, ühendussüsteemi ja tootja paigaldusjuhist. Õhuke dekoratiivne plaat ei ole sama kasutusotstarbega nagu tugevama alusvõrega süsteem. Kui terrassil liigub palju inimesi, seal on raske aiamööbel või kasutatakse pinda aastaringselt, tasub valida suurema koormustaluvusega lahendus.
Värv mõjutab samuti kasutuskogemust. Tume komposiit kuumeneb suvel rohkem, kuid talvel on sellel sageli vähem märgatavad pori- ja sulamisjäljed. Heledal pinnal on vastupidi vähem näha tolmu ja õietolmu, kuid märg lehepraht võib olla silmatorkavam. Värvivalik ei muuda materjali külmakindlust, kuid mõjutab seda, kui palju hooldust pind visuaalselt nõuab.
Sügisesed tööd, mis säästavad kevadel aega
Enne püsivaid külmi puhastage vuugid lehtedest, samblast ja liivast. Peske pind vajadusel pehme harja ning komposiidile sobiva puhastusvahendiga. Kõrgsurvepesurit kasutades hoidke piisavat vahemaad ja ärge suunake juga pikalt ühe ühenduskoha või plaadiserva peale.
Kontrollige üle, kas mõni plaat liigub, klamber on lahti või alus on vajunud. Väike korrigeerimine sügisel on lihtsam kui kevadel, kui terrass on märg, määrdunud ja osaliselt külmakerke tõttu paigast liikunud. Samuti tasub suunata lähedal asuvad vihmaveed eemale – üks pidevalt terrassile tilkuv vihmaveetoru tekitab talvel rohkem kahju kui tavapärane lumesadu.
Terrassi valimisel ei tasu küsida ainult seda, kas komposiitplaat peab talve vastu. Õigem küsimus on, kas kogu konstruktsioon juhib vee ära, talub liikumist ja võimaldab materjalil kuivada. Kui need tingimused on täidetud, annab kvaliteetne komposiitplaat aastaringselt korrastatud, praktilise ja väiksema hooldusvajadusega terrassipinna.
