Terrassi alus ei ole koht, kus tasub otsustada ainult esialgse hinna või kiireima paigalduse järgi. Küsimus „postvundament või terrassiplokid” määrab ära, kui stabiilselt püsib karkass, kas terrass liigub külmakergete ajal ning kui palju tuleb seda järgmistel aastatel loodida või remontida. Õige valik sõltub eelkõige pinnasest, terrassi kõrgusest, suurusest, koormusest ja sellest, kas konstruktsioon seotakse hoonega.
Terrassiplokid sobivad hästi madalale ja lihtsamale terrassile, kui aluspind on korralikult ette valmistatud. Postvundament on kindlam valik suurema, kõrgema või ebaühtlasele pinnasele rajatava terrassi puhul. Mõlemad lahendused võivad olla vastupidavad, kuid ainult siis, kui aluskiht, karkassi mõõdud ja niiskuskaitse on lahendatud tervikuna.
Millal valida postvundament?
Postvundament tähendab, et terrassi kandvad punktid rajatakse maapinda puuritud või kaevatud aukudesse, tavaliselt külmumispiirist sügavamale. Eestis tähendab see praktikas enamasti umbes 1,2 meetri sügavust, kuid täpne vajadus sõltub pinnasest ja projekti tingimustest. Betoonpost valatakse sageli papist valuvormi ehk torusse ning selle peale kinnitatakse reguleeritav postijalg või metallist kandur.
See lahendus on põhjendatud siis, kui terrass on kõrge, suur või kannab tavapärasest suuremat koormust. Näiteks vajab postvundamenti sageli maja külge ehitatav terrass, mitmetasandiline konstruktsioon, treppidega terrass või lahendus, kuhu tuleb mullivann, raske väliköök või katusealune. Samuti on see turvalisem valik savisel, niiskel või ebaühtlasel pinnasel, kus maapinna liikumine võib plokialust mõjutada.
Postvundamendi peamine eelis on stabiilsus. Kui kandepost ulatub külmakergete tsoonist allapoole ja betoon on korrektselt paigaldatud, ei tõsta ega nihuta maapinna külmumine konstruktsiooni samal määral nagu pindmist alust. See vähendab karkassi väändumise, laudise pingete ja ukseavade ette tekkivate kõrguste erinevuste riski.
Samas nõuab postvundament rohkem tööd, täpsust ja aega. Aukude asukohad tuleb enne puurimist välja märkida, kõrgused loodida ning betoonil lasta piisavalt kivistuda. Kui töövahendid puuduvad, tuleb arvestada mullapuuri, betoonisegisti või muu vajaliku seadme rendiga. Kiirustades valatud postid või valesti seatud postijalad võivad muuta hilisema karkassi paigalduse keeruliseks.
Postvundamendi puhul määrab palju postide vahe
Postide arv ei ole pelgalt materjalikulu küsimus. Liiga hõre tugede paigutus paneb talad läbi painduma ja koormab kinnitusi üle. Postide samm sõltub kandetala ristlõikest, tala suunast, terrassilaua tüübist ning planeeritud koormusest.
Tavalise koduterrassi puhul ei tohiks tugede paigutust valida hinnangu järgi. Karkassi mõõtmed ja postide asukohad tuleb siduda ühtseks konstruktsiooniks. Kui terrass on maja küljes, tuleb eraldi lahendada seinapoolse kandetala kinnitus, vee ärajuhtimine ja fassaadi kaitse. Betoonpost üksi ei kompenseeri valesti dimensioneeritud prusse ega puudulikku kinnitust.
Millal sobivad terrassiplokid?
Terrassiplokid on tehases valmistatud betoonist aluselemendid, mille süvendisse saab paigaldada prussi või tala. Nende tugevus seisneb lihtsuses: plokid asetatakse ettevalmistatud, tihendatud ja looditud alusele ning karkass ehitatakse nende peale. See on kiire lahendus madalale terrassile, aiateele rajatavale istumisplatvormile või suvekodu väiksemale välialale.
Terrassiplokid töötavad kõige paremini stabiilsel ja hea drenaažiga pinnasel. Aluspinnalt tuleb eemaldada kasvumuld, paigaldada vajadusel geotekstiil ning rajada tihendatud killustikukiht. Plokki ei ole mõistlik asetada otse murule, pehmele savile või lahtisele liivale. Sellisel juhul vajub üks plokk aja jooksul teistest rohkem ning terrass kaotab loodis pinna.
Plokkide eelis on paigalduse kiirus ja väiksem algkulu. Betooni valamist ei ole vaja, konstruktsiooni saab ehitada etappide kaupa ning vajadusel on üksikuid plokke hiljem lihtsam korrigeerida. Madala terrassi puhul on see sageli kõige mõistlikum lahendus, eriti kui pinnas on kuiv, tasane ja korralikult tihendatud.
Piirang on kandevõime ja tundlikkus pinnase liikumise suhtes. Terrassiplokid ei ulatu külmumispiirist allapoole. Kui aluspind kogub vett, külmub läbi või vajub, liigub kaasa ka terrassi karkass. Väikesel eraldiseisval terrassil võib seda perioodilise loodimisega hallata. Hoone külge kinnitatud või suure katusealuse terrassi puhul võib aga isegi väike vajumine tekitada probleeme ühenduskohtades ja veekaldetes.
Plokialuse edu sõltub killustikust, mitte ainult plokist
Terrassiplokid ei asenda korralikku alusehitust. Kõige tavalisem viga on panna plokid õhukesele liivakihile ning alustada kohe karkassi paigaldamist. Liiv aitab kõrgust täpsustada, kuid ei loo iseenesest kandvat ega külmakindlat alust.
Korralik aluspõhi juhib vee eemale, jagab koormust ja hoiab plokkide kõrguse võimalikult ühtlasena. Vajadusel tuleb kasutada erineva fraktsiooniga killustikku ning tihendada kihtide kaupa. Terrassi alla ei tohiks jääda lohke, kuhu vihmavesi seisma jääb. Seisev niiskus kiirendab nii maapinna liikumist kui ka puitkarkassi vananemist.
Postvundament või terrassiplokid: praktiline võrdlus
Valiku tegemisel tasub võrrelda mitte ainult ostukorvi maksumust, vaid kogu ehituse eluiga. Terrassiplokid on üldjuhul soodsamad ja kiiremad paigaldada. Need sobivad hästi ühe tasapinnaga madalale terrassile, kus pinnas on tugev ning konstruktsioon ei vaja väga suuri kandevõime varusid.
Postvundament nõuab rohkem ettevalmistust, materjali ja tööaega, kuid annab kõrgema konstruktsiooni puhul kindlama tulemuse. See on sageli mõistlikum, kui terrassi kõrgus ületab umbes 40-50 cm, maapind on kaldega või terrassile lisanduvad rasked elemendid. Ka juhul, kui soovitakse lahendust, mida ei pea mõne aasta pärast uuesti loodima, on postvundamendi lisatöö põhjendatud.
Oluline erinevus on ka ligipääsus terrassi alla. Kõrgem postvundamendil terrass võimaldab kontrollida karkassi, juhtida ära vett ning vajadusel vahetada üksikuid konstruktsiooniosi. Väga madala plokiterrassi puhul on karkass maapinnale lähemal, mistõttu peab niiskuskaitse olema eriti hoolikalt lahendatud.
Karkassi kaitse ei sõltu ainult vundamendist
Ükskõik, kas valida postvundament või terrassiplokid, puitkarkass peab olema maapinnast eraldatud ning kaitstud püsiva niiskuse eest. Betooni ja puidu vahele tuleb kasutada sobivat eralduslahendust. Karkassi ülapindadele paigaldatav prussiteip vähendab vee imbumist kruviaukudesse ja pikendab kandvate prusside eluiga, eriti laudise vuukide all.
Karkassipuit peab olema välitingimustesse sobiv ning prusside ristlõiked peavad vastama vahekaugustele. Komposiitlaudise, termotöödeldud puidu ja immutatud terrassilaua puhul võivad tootja soovitatud roovisammud erineda. Aluskonstruktsioon tuleb valida laudise järgi, mitte vastupidi.
Arvestada tuleb ka ventilatsiooniga. Terrassi alla peab pääsema õhk ning vesi peab saama pinnaselt ära liikuda. Suletud servad, liiga madal konstruktsioon ja pinnase vastu surutud puit loovad niiskuskeskkonna, kus ka kvaliteetne materjal kestab lühemat aega.
Enne materjalide tellimist kontrolli need punktid
Enne töö algust märgi välja terrassi mõõdud, kõrgus ja karkassi talade suund. Seejärel hinda pinnast: kas tegemist on liivase, savise, täidetud või niiske alaga ning kuhu liigub vihmavesi. Kontrolli, kas terrass ühendatakse majaga, kas sinna tuleb trepp, piire, varikatus või raske mööbel ning kas tulevikus võib koormus suureneda.
Kui vastused viitavad suuremale koormusele või ebastabiilsele pinnasele, tasub valida postvundament. Kui rajad madalat, kerget ja hästi ettevalmistatud alusel paiknevat terrassi, annavad terrassiplokid töökindla ning kulutõhusa tulemuse. TerrassiMaailmast saab sama projekti jaoks valida alusmaterjalid, papist torud postvundamendile, terrassijalad, karkassipuidu kaitseks prussiteibi ning vajalikud kinnitused.
Hea terrass ei alga laudise toonist, vaid sirgest ja liikumatust alusest. Kui aluse valik tundub projekti kõige aeglasem osa, on see tavaliselt märk, et sellele pööratakse just piisavalt tähelepanu.
